Sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile aimu, mille Kristus on ära teeninud. Loodususund Lunastusõpetus - Kogudus - Iseloomulikud tunnused kardetakse surnuid, surnu nimesid enam ei kasutata ja sarnased sõnad unustatakse ja mõeldakse nende asemel uued. Et surnu ei hakkaks kodukäijaks, siis purustatakse ta jalaluud vms ja maetakse maa alla ja tähistatakse koht ära, et seda vältida saaks. Usutakse vaimolenditesse. Peasuunad - Pühakiri pole. Antakse suuliselt edasi põhitõdesid. Rajaja - pole Pühad paigad - hiis Iseloomulikud riitused sünd, täiskasvanuks saamine, abielu, surm. Hinduism Lunastusõpetus eesmärk on vabaneda hinge rändamisest ühinedes brahmaniga. Selleni jõuab ta end arvukate uuestisündide ajal arendades. Kui inimene viimaks vabaned pikast uuestisündide ahelast, saavutab ta vabaduse ehk moksa. Selleks peab inimene vabanema oma hirmudest ja
Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Kirjelda. Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus. Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. Peale selle iseloomustab neid ka maagiline maailmapilt, et kõik on seotud maagiaga. Usutakse väga vaimolenditesse nagu vaimud, loodusvaimud, hinged, jumalad (keda võib tihti olla rohkem kui üks) näiteks ühes usundis on selline jumal nagu Ratapa, kes peidab end põõsas ja kui naine temast möödub, siis ta jääb rasedaks. Loodususundites on spetsialistid, kes tegelevad kaitsmise, kurja eemale peletamise, tervendamise või vastupidisega maaisand, posija, saaman, nõid. On ka nö isehakkanud, kes tunnevad, et neid on tabanud ilmutus, mida nad nüüd jagama peavad karismaatikud, prohvetid
teoloogilise koolkonna rajajad. Kirjelda Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus. Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. Peale selle iseloomustab neid ka maagiline maailmapilt, et kõik on seotud maagiaga. Usutakse väga vaimolenditesse nagu vaimud, loodusvaimud, hinged, jumalad (keda võib tihti olla rohkem kui üks) näiteks ühes usundis on selline jumal nagu Ratapa, kes peidab end põõsas ja kui naine temast möödub, siis ta jääb rasedaks. Loodususundites on spetsialistid, kes tegelevad kaitsmise, kurja eemale peletamise, tervendamise või vastupidisega maaisand, posija, saaman, nõid. On ka nö isehakkanud, kes tunnevad, et neid on tabanud ilmutus, mida nad nüüd jagama peavad karismaatikud, prohvetid
· Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900)
Olemust väljendavad definitsioonid: mis on religioon? Vastavad paremini argiarusaamadele religioonist, on lihtsale lugejale arusaadavamad. Mõttekas kasutada stabiilsete ühiskondade religiooni kirjeldamiseks. Religioon on määratletud täpsemalt, selle sisu tuleb paremini esile. [Olemust väljendavad religioonid:,,tooli näide": Mis see tool on? -1) see, millel on neli jalga ja seljatugi, 2) iste, 3)... jne.] E. Tylor 1903: ,,Religioon on usk vaimolenditesse." Puudused: väga seotud konteksti, ruumi, ajaga. Liiga kitsad, et erinevaid religioone võrrelda. Arvestavad vähe religioossete muutustega. Kriitika: pole olemas nähtust, mis oleks iseenesest religioosne. Toimet väljendavad ehk funktsionaalsed definitsioonid: mida religioon teeb? Paremad, kui uuritakse erinevate kultuuride religioone või sama religiooni erinevatel ajastutel. Sobib hästi religioonilaadse tegevuse või grupi, näiteks eneseabigruppide puhul (kui on
vaimumaailma. * Ürgilmutuse teooria loomismüüdid on väga sarnased kõikjal ja võib järeldada, et kõik sai alguse ühest kohast detailid on erinevad, kuid sisu on üks. Maailma on loonud üks jumal, tema on loonud ka inimese. Inimene ja jumal elasid harmoonilises suhtes ja mingi inimese eksituse tõttu see suhe on katkenud. Peaaegu kõikjal kutsuti seda jumalat isaks. Teda nähakse heana, armastavana, kuid kuna inimkond on eksinud ja nüüd pöördutakse tema poole väga harva. * Vaimolenditesse usuti väga. -) Vaim üleloomulik olend või printsiip, mida arvatakse olevat seotud looduse või loodusobjektiga. -) Loodusvaim oma olemuselt ambivalentsed. Elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes (planeetides, tuules, äikses, veekogus, võib võtta ka olendi kuju). Kui keegi võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Samas võib olla ka kurje loodusvaime deemoneid. -) Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha
kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Ed.B.Taylor (antropoloog) religioon on usk vaimolenditesse. Animism kõik, mis on meie ümber on hingestatud. James Frazer religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa