Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme
Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist. Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik koorimuusika“(Geistliche Chormusik) 10 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Saksamaa peamisteks muusikakeskusteks said Hamburg ja Lübeck. Hamburgis avati 1678. aastal Saksamaa esimene ooperiteater. Hamburgi tähtsaim ooperilooja oli Reinhard Keiser. Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude
John Knox ja presbüterlus Sotimaal. James ei võtnud midagi ette. Charles I konflikt Šotimaaga. Oli inglaslikuma vaatega Soti presbüterluse suhtes. Oli selgelt veendunud et tema käes on kõik Jumalik õigus ning nii pidi ka Soti kirik temale kuuletuma. 1637 lasi ta sotlaste jaoks välja töötada Soti Book of Common Prayeri, mis pidi olema kohustuslik Sotimaale. Reaktsioon sotimaal oli üldrahvalik ja väga suur. 1638. aasta Rahvuslik pühalikule leping (National Covenant). kogu sotimaa vaimlik ja aadel kirjutas alla Rahvuslikule pühalikule lepingule – kogu Sotimaa kirik peab olema Soti parlmendi või kiriku vanematekogu otsustada, allutatust Inglismaa kuningale ei saa olla. See viis kiiresti ka vägede kogumiseni Sotimaal, ka Charles I kogus oma väe kokku. Õhus oli verise sõja puhkemine. 1639-1640 Piiskoppide sõda. Olulisemaks sündmuseks oli Coventaride armee võit Charles’i vägede üle 1640 ning võeti enda kätte Newcastle. Charles pidi alandavaid tingmusi pakkudes
??? 2.Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Linnade ulatuslik kasv ( urbaniseerumine) Põhja Itaalia, Madalmaad Linnad tekkisid feodaalide maale. Sotsiaalsed kihid: Rüütlid Vaimulikud Talupojad Linnaelanikkond Naturaalmajanduse lõpp Kaugkaubandus: Kauplemine idamaadega Põhja Itaalia Hansa Liit (156 linna) Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi 962 Otto I taastas keisrivõimu Keisri ja paavsti vastasseis Gregorius VII eestlastel muinasaeg Vaimlik võim on ilmalikust suurem. Inkvisiitor õigus määrata ametisse piiskoppe 1077 Canossa mägiloss Friedrich Barbarossa 1076 saavutas paavst võimu keisrivägede üle Apostel Peetrus rajas kristliku koguduse Roomas esimene piiskop = esimene paavst Kiriku seisukoht: paavst on kõrgem, kui keiser. 13saj keisrivõimu lagunemine ja Saksamaa taaskillustamine 13 saj 18 jan 1871 Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius 1198-1216 kogu Euroopat haarav tsentraliseeritud kirik Ristisõjad:
annaabi.ee 
