hästi sisse.Isa roll oli olla eluaegne tütre südamlik,armastav hooldaja, samas ka range mõistuse pähepanija.Vahel tundus, et on üle pingutatud,sest käitumine läks veidi pilastavaks.Ema jäi silma kui ratsioonaalse mõttemaailmaga tolerantne isik. Filmi miljöö oli tagasihoidlik,maaelu käsitlev.Välja oli toodud alkohoolikust,allakäinud inimese elu kulg.Villu kodu oli rohkem vaesust meeldetuletav,kuid hubane. Muusikalise poole pealt on mõtted kesised.Mõtlema panevate kohtade vaikushetked olid osavalt asendatud rahuliku,vaiksete helidega.Võib-olla oli muusika valik nii haarav, et ei jäänud aega tähele panna. Tahaksin väga tänada režissööri,kes on suutnud sellise filmi rahva ette tuua.Film oli väga hea ja haarav,paljud inimesed ei käinud seda tol päeval vaatamas, nad jäid paljustki ilma.Ma imetlen väga neid näitlejaid,et on nõus tegema intiimseid tükke filmis,julgus.Film lõppes minujaoks väga valel ajal,just siis kui ma hakkasin
Arvan,et igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked ehk mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot niiöelda seedima ehk läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha. Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned inimesed arvavad, et kui nad ei saa mingist infost täpselt aru, siis ei peeta neid teistega võrreldes arengutasemelt samaväärseks
rohkem raevu ja ütlesid poisile, et ta ei kuulu nende perre ja on lapsendatud. See mõjus poisile halvasti ja ta jooksis kodust ära. Ta lihtsalt kõndis ega teadnud, kuhu minna kuni kohtas tüdrukut, kes muutis kõik järsku heaks. Poisi silmad läikisid. Tüdruk teadis, et see teema tegi poisile haiget. Ta kallistas poissi. Nad olid lihtsalt koos, nad olid koos õnnelikud, nad ei tundnud muret, koos läks kõik halb korraga minema. Kõik tundus nii hea, kõik ujumised, rääkimised, vaikushetked, rannal jalutamised, päikese loojangu vaatamine, kogu romantika. Nad ei tahtnudki nagu sealt rannalt lahkuda. Seal polnud kedagi kes nende armastust lõhuks ja neid lahku ajaks. Ühel päeval kui poiss ja tüdruk rahulikult oma suveõhtut veetsid rannas logeledes, tahtis tüdruk valmistada poisile üllatust. Ta läks selle sama paadilogu juurde ja võttis sealt alt kaks kaelaketti. Kaelakettide otsas rippusid poolikud südamed, üks poisile ja teine tüdrukule
Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked e. mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot nn. ,,seedima" e. läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha. Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned inimesed arvavad, et kui nad ei saa mingist infost täpselt aru, siis ei peeta neid teistega võrreldes arengutasemelt samaväärseks
· silmad on tundlikud valguse, värvide suhtes. Päevane uni · (puhkus) võimaldab sellest stimulatsioonist taastuda. · nina võimaldab tunda lõhnu, uue keskkonna lõhn (lasteaias sageli toidu lõhn) võib olla esialgu harjumatu ning seetõttu kohanemist takistav asjaolu. · Kõrvade abil tajutav heliline maailm muutub kollektiivis ühtlaseks müraks ning vaikushetked on defitsiitsed. · Suu. Esimese 18 elukuu jooksul õpib laps esemelist maailma tundma asju suhu pannes. Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last.