.................................................................................................. 12 2 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Määrasime puidu tihedust, veesisaldust, survetugevust pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KASUTATUD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli puit, mille vaigusisaldus on suur. 3. KASUTATUD VAHENDID • Nihik – puidutüki kabariitide mõõtmiseks. • Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Seejärel kaaluti kehad.
Kuni 19.sajandini ventilatsiooni jaoks kasutati avausi ehitistes ja nende asukohti.19.sajandil võimaldas seda aurumasinate teke ja elektri avastamine. Palk Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad, seda vastupidavam tuleb maja. Ehituspalgi juures olulisem: 1)diameeter suurem kui 25dm 2)kõrge vaigusisaldus 3)palk peab olema sirge Ehituspalke kooritakse käsitisi,eluea pikendamiseks. Kooritud palk seejärel kuivatatakse ja piserdatakse seenevastase ainega üle. Tuuletõke Nõukogudeajal ei peetud tuuletõket tähtsaks. Enamasti kasutati siis eterniiti, ruberoidi, tõrvapappi või mänikord tavalist kasvuhoonekilet. Tähtsaimaks peeti materjali enda tuuletihedus kuna minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks peab
Veel alternatiivkütuseid Taimeõlid sarnanevad omadustelt diislikütusega. Nende kasutamisel esterdatud kujul ei ole mootorit vaja ümber ehitada ega seadistada. Eelised: Puudused: puhas (esterdatud kujul), kübemeid ja NOx-t on heitgaasis on vähem CO-d, heitgaasis veidi rohkem, head määrdeomadused, suur viskoossus sisaldab hapnikku, esterdamata kujul, suur vaigusisaldus, ei sisalda väävlit eriline lõhn põlemisel, toormeks on toiduained Veel alternatiivkütuseid Vesinikku peetakse tulevikukütuseks, see sobib nii otto- kui diiselmootorile. Puudused: Eelised: ohtlik, sest segu süttimispiirid on väga laiad kõrge kütteväärtus massiühiku (18–74%),
Aurustuvus- lenduvus: t0(T0),ta(Ta), IBP; T10(t10), E70; T50(t50), E100; E150; T90(t90), E180; Tl(tl) FBP, FB; Jääk; kaoprotsent; AK/EK; küllastunud aururõhk RVP, VP, DVPE, ASVP,AVP; VLI=10 RVP+7E70, VLI=0,45T36+42,5; V/L 2.Detanatsioonikindlus: RON; MON; FS e S= RON-MON, LSK, RON100 kraadi jne tabel 3.Füüsikaline stabiilsus: kergete fraktsioonide aurustumine, süsivesinike kristalliseerumine alla 60 miinus kraadi 4.Keemiline stabiilus: oksüdatsioonistabiilsus ja faktiline vaigusisaldus 5.Korrosiivsus: Happesus, vaskplaadikatse, vees lahustuvad happed ja alused, merkaptaanne väävel 6.Kõrvalised lisandid: Vesi ja tahked osised 7.Tihedus: 15 (20) 8.Välimus: Läbipaistvus ja värvus 13. Mootoribensiinide (staatiline ja dünaamiline) aurustumine e lenduvus: eraldi lehel 14. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise määramine: Ehk destillatsiooninäitajad. Fraktsioonkoostist väljendatakse sõltuvusena: üledestilleerunud
pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Puitkatus on kerge ja vastupidav. Selle keskmine eluiga on ca 40-60 aastat, kuid on teada ka ligi saja aastaseid katuseid. Katuse kestvust mõjutavad nii puidu kvaliteet, paigaldamine, kalle, õhusaaste, päike (intensiivne päikesekiirgus hävitab ligniini ning muudab puidu rabedaks ja mõraliseks), niiskus ja hooldamine. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine
Mänd on lülipuiduline puu. Maltspuit on kollakasvalge värvusega, lülipuit roosakas kuni pruunikaspunane. Värskeltraiutud puidul erineb lülipuit maltspidust vähe, kuid aja jooksul tumeneb. Aastarõngad on kõigil lõikudel hästi eristuvad. Vaigukäike on arvukalt ja nad on koondunud aastarõngaste sügispuiduosasse. Männi puit on pehme ja seega hästi töödeldav, kuid seejuures võrdlemisi tugev. Kiud on sirged, mis teevad puidu hästi lõhestatavaks. Suur vaigusisaldus teeb puidu vastupidavaks mädanemisele ja hästi säilivaks. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Temast valmistatakse ka tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve, ehteid. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik (ammu elanud puude
PuiduLiigid . Kohalikud puiduliigid – liigid, mis kasvavad meie kliimavööndis ja on kohalikuks tooraineks puidutööstusele. Sisseveetavad puiduliigid – liigid, mis meil ei kasva, enamasti troopilise päritoluga. On samuti tooraineks puidutööstusele. Okaspuud : Kuusk . Puit värvuselt kollakast roosakasvalgeni. Kuusk on küpspuiduline puuliik Aastarõngad on selgelt eristatavad Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam. Vaigusisaldus väiksem kui männil. *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit, mistakistab kasutamist tarbepuiduna. *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav. *Tihedus 390..480 kg/m3 *Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa *Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa *Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka Kuusepuidu kasutamine : *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina.
Viimasena kasutatakse püro- lüütilist süsiniku (kivisöevaiku, polümeere, fenool- ja teisi orgaanilisi vaike). Kõrgetemperatuursel töötle- 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid misel vaigud koksistuvad. Mida mida suurem on Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) koosnevad vaigusisaldus, seda paremad tulevad süsinikkompo- keraamilisest maatriksist ja armatuurist. Viimane siidi omadused. võib olla mõni rasksulav metall (W, Mo jt) või rask- sulav ühend (WC, SiC jt). Keraamilisi komposiit- materjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbe- tugevus ja sitkus. Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas
annaabi.ee 
