lapse lihtsalt kuhugi metsa jätnud, siis oleks see hoopiski teine asi. Ka räägib Ingeri kasuks see, et ta võttis mõrva eest vastutuse ning kandis ära oma karistuse. Tugev on inimene, kes tunnistab oma vigu ning ka kahetseb neid. Ingerit õnnistati veel ühe lapsega, kes sündis vanglas. Olles kandnud ära karistuse, mida vahepeal lühendati, naases naine oma tütrega tagasi Kaugemaa tallu ja asus uue hooga ema ning abikaasa kohustusi täitma. Ingeri ja Iisaku vaheliseks vaidlusteemaks sai nende esmasündinud poeg Eleseus. Poiss asus linna, et teha endale meelepärast tööd. Siiski vajas ta pidevalt vanemate materiaalset toetust. Iisak pidas seda suureks raiskamiseks, tema arvates oleks võinud Eleseus talle ja Siivertile kodus abiks olla. Inger aga oli linnas olnud ning mõistis poega paremini. Ingeri tugevusest kõneleb see, et ta julges Iisakule vastu astuda ja Eleseust kaitsta. Peamine oli see, et naine jäi ka endale kindlaks.
arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada.
Enamlased olid Eesti iseseisvuse vastu (pärast maailmarevolutsiooni võitu ei pidanud nende arust nagunii mingeid riike alles jääma; Eesti enamlased olid nõnda "põhimõttekindlad" mehed-naised, et ei nõustunud isegi ajutiste taktiliste järeleandmistega?, see oli aga muutunud poliitiliseks peaküsimuseks. Olukorras, kus Lenini valitsus oli alustamas Saksamaaga rahukõnelusi ja sõjategevus Idarindel soikus, võis loota Eesti iseseisvuse tunnustamist Antanti suurriikide poolt. Teiseks vaidlusteemaks oli maaküsimus. Eesti enamlased ei olnud nõus mõisamaid talupoegadega jagama, vaid tahtsid kohe kommuune asutama hakata (milleks aega raisata: nii võis sööstul kommunismi kohe mitu aastat võita ja võib-olla esimestena kohale jõuda!). Selge, et selline poliitika isegi enamlaste esialgseid toetajaid eemale peletas. Tuska tekitas ka nende vaenulik suhtumine religiooni, näiteks Tallinna Oleviste kiriku muutmine punaseks 14 rahvamajaks
Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon – Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljitš Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada.
observantlikus suunas. 16. saj jagunes ordu ka ametlikult kaheks iseseisvaks orduks. Ka frantsisklaste ordu oli jaotatud provintsideks ja selle ees seisis kindral. Omaette tiiva moodustasid spirituaalid range vaesuse nõudjad. See viis kiriku kui sellise kriitikale kõigest peaksid loobuma kõik inimesed, selleks et saavutada lunastust 14. saj alguses suruti spirituaalide liikumine ka jõuga maha. Selle juhtide hukkamise taga poliitilised motiivid nad oli paavsti vastu. Populaarseks vaidlusteemaks oli, kas apostlitel oli omand. Nagu vanadel ordudel, olid ka kerjusordudel naisharud frantsisklastel Püha Clara järgi klarissid. Lisaks sellele ordude juures tertsiaalid kolmandad ordud: ilmikute kogukonnad, kes pühenduvad vagadusharjutustele, ühisele kasulikule tööle ja palvetele, aga pole mungad võimalik realiseerida lihtrahva usualaseid püüdlusi ja lunastusesoove. 1346 loodi Vadstena kloosti põhjal birgitiinide ordu, mis ühendas nii mehi kui naisi
annaabi.ee 
