ülikooliks. Järgmisel aastal 15. oktoobril1632. aastal avatigi Tartu Ülikool. Ülikoolis said õppida lisaks aadlikele ja linnakodanikele ka talupojad, ehkki tegelikkuses ei olnud neil siiski võimalust seal õppida. Ülikoolis oli 4 teaduskonda. (-filosoofiateaduskond, arsti, usu ja õigus.) Keskmine õppeaeg oli 9 aastat. Õppekeelena oli kasutusel ladina keel. Ülikoolis õppisid umbes 14-17 aastased. Õppetöö vormiks olid dispuudid, esinemis- ja vaidlusoskuse 7 arenguks ja loengud. Tartu ülikoolis õppis nii rootslasi, sakslasi, soomlasi kui ka muudest rahvustest õpilasi. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni. 1656. aastal Vene-Rootsi sõjas proovis osa professoreid ja õpilasi edasi õppida Tallinna gümnaasiumi ruumides. 1690.aastal avati Ülikool taas Tartus. Linna seis polnud kiita ja ülikool koliti 1699. aastal Pärnusse
Piiskopimõisa seminar 1684- loodi eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Liivimaa maapäeva otsus 1687- igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla
Piiskopimõisa seminar 1684- loodi eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Liivimaa maapäeva otsus 1687- igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla
juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule 15. oktoobril 1632. a avati Academia Gustaviana, kus oli Euroopas levinud tava kohaselt 4 teaduskonda: filosoofia (seal alustati õpinguid), usu, õigus ja arstiteaduskond, õppekeel oli ladina keel, et saaks omandada laiemat haridust õppides ka teistes Euroopa ülikoolides esimene kantsler Skytte õppetöö põhilised vormid: loengud ja dispuudid esinemis ja vaidlusoskuse arendamiseks, õppetöö kestis normaalselt kokku 9 aastat õpilased: rootslased, soomlased, sakslased ja on teada üks lätlane, aga eestlaste kohta andmed puuduvad (talupojad võisid ametlikult ka seal õppida, aga neil puudusid võimalused kõrgkooli pääsemiseks), aga mitmed õppejõud ja üliõpilased suhtusid huviga maarahvasse, uurides eestlaste ajalugu ja rahvakultuuri ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. a, 1690. a avati ülikool
annaabi.ee 
