Põhjuseks tõi ta tema vastu suunatud meediakampaania( ,,Väljastas väljastas 20 aasta eest rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti Panga garantiisid.")ja jätkamise Eurovolinikuna Brüsselis. 3. Kuidas ja kelle vahel toimuvad koalitsiooniläbirääkimised? Millest on tingitud selline valik? Koalitsiooniläbirääkimised toimuvad Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vahel. 4. Millised on koalitsiooniläbirääkimiste peamised vaidluskohad? Uue valitsuse koalitsiooniläbirääkimistel on enim kõneainet pakkunud tulumaksu ja lastetoetuste tõstmise küsimused. Nagu SDE aseesimees Indrek Saar oma intervjuus ERR-ile 5. Märtsil sõnas, et suurimaks takistuseks võib aga saada Reformierakonna soov langetada tulumaksu ühe protsendi võrra. Tema sõnul viib see riigieelarvest välja ligi 80 miljonit eurot. Samuti võib saada tugevaks vaidluskohaks ka SDE polt pakutud lastetoetusetõus igale
mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... · Teaduslik ja tarbepsühholoogia. · Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sisu ja töökorraldus · Sisu: SP uurimisvaldkond, mõisted, teooriad, tegijad, vaidluskohad, uurimismeetodid, rakendused. Seosed teiste teadustega · Registreerimine PSI-s! Aineprogramm: loengud, iseseisev töö · Kirjandus: kohustuslik ja soovitav. Eesti, vene ja inglise keeles · Loengud vabatahtlikud, programm + slaidid üleval Moodle keskkonnas. Kursuse nimetus Moodle's: Sotsiaalpsühholoogia 2013 · Parool: sp2013 · Moodle tugiisik Veronika Rogalevits, ruum: M356, tel: 6409 282 E-post: [email protected]
Ja nagu ukse taga sõbrale rääkides ei ole kolmandas kõnes mingit mõtet uusi argumente kasutada, kohtunikud ei võta neid lihtsalt arvesse ja võivad väitlejat ka kõnepunktides karistada. Kõige lihtsam on kolmandas kõnes rääkida ühekaupa nendest samadest argumentidest, millest väitluses juba räägiti. Head väitlejad võivad kokkuvõtvas kõnes tuua kohtuniku jaoks välja väitluse peamised vaidluskohad, mis võivad struktuurilt (mitte sisuliselt) erineda varem välja toodud argumentidest. Kokkuvõtte erinevate kõnelejate rollidest annab järgmine tabel: Karl Popperi väitlusformaat: kõnelejate rollid JAH I 6 min EI I 6 min JAH II 5 min EI II 5 min JAH III 5 min Definitsioonid Nõustumine Uued definitsioonid põhjendusega, ainult Nõustumine
seletused, mõõtmine, sekkumine … • Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus … • Teaduslik ja tarbepsühholoogia. • Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele – isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sisu ja korraldus • Sisu: SP uurimisvaldkond, mõisted, teooriad, tegijad, vaidluskohad, uurimismeetodid, rakendused. Seosed teiste teadustega • Registreerimine – PSI-s! Aineprogramm: loengud, iseseisev töö • Kirjandus: kohustuslik ja soovitav. Eesti, vene ja inglise keeles • Loengud vabatahtlikud, programm + slaidid üleval Moodle keskkonnas. Kursuse nimetus Moodle’s: Sotsiaalpsühholoogia 2015 • Parool: sp2015 • Moodle tugiisik Veronika Rogalevits, ruum: M356, tel: 6409 282 E-post: [email protected]
Lõunapiir: lepituskomisjon, EestiLäti lepingud 1919, Tallentsi otsused, jätkuvad vaidlused (Liivi laht, Ruhnu, Laura), EestiLäti konverents sügisel 1923: Moodustati Eesti ja Läti poolt komisjon (10 inimest). Komisjon ei jõudnud tulemusteni. Puudus üksmeel. Peamised vastuolud olid Valga linnaga. Mõlemad tahtsid endale saada Liivi lahe aleviku, ööbiku valda, Valga linna ümbruse vallad (Paju, Sooru vallad), Vastse Laitsma vald. Tulemuseks selgitati välja vaidluskohad. Uuesti hakati kõnelema piiridest vabadussõja ajal. Kirjutati alla kokkuleppele, mis käsitles Läti väeosade loomist Eesti koosseisus. Eestlased sokutasid sinna lisa punkti, mis käsitles tulevast piirijoont- Valga linn pidi minema Eestile. Läti pidi nõustuma, sest nende olukord oli halb. Maakonnad: uued maakonnad, hilisemad muudatused: Maakondi oli Eestis kuni Vabadussõja lõpuni üheksa: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa,
annaabi.ee 
