kannavad koolis loori. 4. TAVAD JA KOMBED Prantslased tahavad olla sõltumatud nii poliitikas kui ka äris. Nad elavad omas maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Teistest maadest ei tea nad peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta. Üldiselt suhtuvad nad välismaalastesse siiski küllaltki meeldivalt ei positiivselt ega ka negatiivselt. Prantslased on väga vaidlushimulised ja oma arvamuses kinni. Nad on selgepilgulised, põhjalikud mõtlejad, kes leiavad, et neil on paremad ajaloolised väljavaated kui enamikel teistel. Populaarsuse asemel eelistavad nad olla need, kellel on alati õigus. Oma ajalooliste saavutuste ulatuse ja suurejoonelisuse tõttu on prantslased veendunud, et nende missioon on Euroopa tsiviliseerimine. Nagu romaani rahvastele omane, tõstavad prantslased erutudes häält ja zestikuleerivad.
Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. 13 Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria Isiksuse omaduste kategooriad Isiksuse omadused väljendavad Gattelli järgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt püsival viisil
201 Noored kaotavad sageli reaalsustaju ning tunnevad, et “niimoodi mõeldes see niimoodi toimubki” ning et kui nad midagi usuvad piisavalt tugevalt, saab see tõeks, ilma, et ise peaks midagi selle heaks tegema. Noored kalduvad olema äärmiselt kriitilised (eriti vanemate ja teiste autoriteetsete isikute vastu), vaidlushimulised, iseteadlikud, enesekesksed, kõhklevad ning silmnähtavalt silmakirjalikud. Elkind (1984) kirjeldab erinevaid mõtteprotsesse, mis on noorukite isiksuse kujundajad ning mis peegeldavad egotsentrismi. Nendeks on: Vigade leidmine autoriteetsete inimeste juures – noortele on omane ideaalse maailma kujutlemine. Sellega seoses märkavad nad, et varem ülistatud inimesed ei ole tegelikult ideaalsed. Nad üritavad
enesekindlusega; oskustega; kooliterviklike rõhuasetustega sisekorra eeskirjadele ja nende 126 127 rakendamisele; ning mis kõige olulisem, antud koolis pakutava kolleegitoe loomuse, viisi ja • 10-15% õpilastest on häirivalt tähelepanu otsivad, mõned on (aeg-ajalt) vaidlushimulised määraga (Rogers 2002). ja võivad trotslikult käituda. Vahel taotlevad sellised õpilased tähelepanu, andes mõista: Ühes taolises koolis, kus ma olin nõustajana töötanud, meenutas üks alustav õpetaja, kuidas ta „Hei (...) märgake mind. Ma olen naljakas, tobe, „lahe“...“; „Mu hõikumine, tooliga kiikumine, oli 10
annaabi.ee 
