mille aga Peruu lükkas ümber. Sama päeva õhtul teatas Peruu president telekaamerate ees, et armee on vallutanud Tiwintza baasi ning lisas, et Peruu on sõja võitnud ja avaldas valmisolekut relvarahuks. Kuid võitlus jätkus endise ägedusega.17. veebruaril nelja Rio de Janeiro protokolli garandi(USA, Brasiilia, Argentina, Tsiili) jõupingutused kandsid vilja ning kahe riigi diplomaadid leppisid Brasiilia pealinnas kokku relvarahus, mis tähendas muuhulgas vaidlusalusel alal demilitariseeritud tsooni ning rahvusvahelisi vaatlejaid kahe vaenutseva poole vahele. Kuid sõjategevus siiski jätkus. Kui esimesed vaatlejad 21. veebruaril saabusid oli lahing ikka veel täies hoos ning Ecuadori Patuca sõjaväebaasis olevad vaatlejad keeldusid kahe sõdiva poole vahele minemast. Mõlemad pooled süüdistasid teineteist relvarahukokkuleppe rikkumises. 22. veebruari on hakatud Ecuadoris kutsuma mustaks kolmapäevaks
Kolmandaks argumendiks võib tuua : stratigraafiliste üksuste tähistused olevat nimed, s.o pärisnimed, mitte üldnimed. Senistest võõr- ja omasõnadest on geoloogidel korraga saanud nimed: Ordoviitsium, Pleistotseen. Autor toob välja ka oma seisukoha väites ,et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike separaatlepe ainult selle eriala tarvis mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks väljendamiseks. Vaidlusalusel juhul ei ole paraku sellega tegemist. Kuna tava on pikaajalin pole ei erialast ega keelelist põhjust, miks peaks tegema keelelisi ümberkorraldusi ,kuna uuendused tooks geoloogidele suuri õigekirjaprobleeme. Nagu näiteks nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade ja omadussõnade kirjutamine jm.Selleks ei näe vajadust üksgi geoloog. Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest.
väiksemana. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et elektriarvesti näitude tegelikust väiksemana teatamisega rikkusid kostjad lepingust tulenevat arvesti näitude teatamise kohustust. See rikkumine ei muutnud aga elektrienergia tarbimist omavoliliseks. Hagejal oli võimalik elektriarvesti näitu kontrollida ning teha kindlaks kostjate tegelik tarbimine. Seega sai hageja nõuda tasu üksnes tegelikult tarbitud elektrienergia eest. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei suutnud tõendada vaidlusalusel ajavahemikul tarbitud elektrienergia kogust ega välja tuua kehtinud elektritariife. Kassatsioonkaebuses hageja neid ringkonnakohtu järeldusi ei vaidlusta. 3-2-1-128-13 p 14 VÕS § 108 lg 2 asjaoludel kohustuse täitmisest vabanemine Hageja esitas maakohtule hagi kostja (linn) vastu poolte vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu (leping) täitmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning kohustas
puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekistamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit 3-2-1-4-12 - ringkonnakohtu väljamõistetud hüvitis ei ole kooskõlas kostja rikkumise intensiivsuse ja mõjuga - (ebaõigete) andmete avaldamine vaidlusalusel viisil (tänavale paigutatud plakat võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi) on tajutav hageja avaliku häbistamisega - avaldatu riivab hageja mainet - kostja on tahtnud hagejat teadlikult solvata ja inimväärikust alandada - kolleegium leiab, et nähtuvalt eeltoodust võib lugeda kostjalt väljamõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot riigikogus ütles, et see summa mida eelmised kohtuastmed välja mõistsid, oli liiga väike.
lg-st 3 tulenevaid isiku varasemate ütluste avaldamise üldreegleid, mille kohaselt tuleb kontrollida, kas isikul oli ütluste andmisest keeldumiseks KrMS § 291 lg 1 p-des 1-3 Kaasused: 1. Proua F kiusamine 85-aastane proua F on kutsutud kannatanuna A süüdistusasjas kohtusse ütlusi andma. A on F-i naabrimees, kes süüdistuse kohaselt F-i rindu lõi. F asub esmaküsitlusel prokuröri küsimustele vastates selgitama vaidlusalusel õhtul tema ja A vahel toimunud tüli asjaolusid. Ta kirjeldab F valjuhäälset karjumist, seda kuidas F kätega vehkis, koridoris asju ümber lõi ja igatpidi ähvardavalt käitus. Ka kurdab F küsimustele vastates, kuidas tal hing kinni jäi, kuid sõltumata kõikvõimalikest üritustest ei suuda prokurör küsitluse käigus saada selgeks, kas F kinnitab ka seda, et A teda lõi. Lõpuks ei jää prokuröril muud üle, kui ta