· Kontsert häälele ja orkestrile ,,Concerto grosso" (1955) · 1990 ekspressiivsus · ,,Ballettsümfoonia" 1959 Rahvamuusika kasutamine · Ester Mägi 1922 · Loojakäekirja põhiomadus on rahvamuusikalähedus, mis väljendub rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis · Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo- ja koorilaule · Looming: sümfooniline teos ,,Bukoolika" 1968 · Klaveriteos ,,Vana kannel" 1985 · Naiskoorilaul ,,Vahtralt valgõ pilve peale" 1984 · Segakoorilaulud ,,Laulikutele" 1987 ja ,,Mõtisklused" 1978 · Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 ,,Jälle ja jälle" · Veljo Tormis 1930 · 1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil
näivad värvid sügavamad . Punane on metsavaikuse värv . Milline on hingevaikuse värv ? Varsti , tean seda , võtab sügis mu puu riidest lahti . Algul vabastab kaela ja õlad, aga ühel päeval variseb punane rüü kahinal rohtu ning vaher jääb alasti . Päeval näen ma alastust , õhtul , kui hämardub , mõtestan . Ja sellesse ühtaegu siivsasse ja siivutusse alastusse sugeneb siis midagi tuttavliku ja igatsusi äratavat. Täna tahtsin vahtralt murda vaasi ühe oksa . Ei leidnud ainsatki ülearust , mis oleks mulle sobinud . Tulin tuppa tagasi ja asetasin vaasi aknalauale nii , et vaher jäi otse vaasi taha . Nüüd võisin aknast välja vaadates näha vaasi vahtraga. Algul tundus see huvitav , aga kui tuulehoog tuli , tekkis rohmaka savivaasi ja lehtede õhkõrna sosina vahel ebakõla . Võtsin vaasi aknalaualt ära milleks siia see vaas ? 13
Katsete tulemusel selgus, et vahtra mahla jooks algab tavaliselt märtsis, 2 nädalat enne kase mahlajooksu algust. Mahlatoodang oli ühel ligi 1-meetrise tüve ümbermõõduga puul ühe päeva jooksul keskmiselt 1 liiter ja hooaja jooksul 20 liitrit . Ühe sellise puu mahlast saadi aurutamisel keskmiselt 0,6 liitrit siirupit ja sellest omakorda 0,4 kg suhkrut. Võrdlevaid uurimusi tehti ka kasemahlaga. Ühelt sama suurelt arukaselt saadi mahla hooaja jooksul märksa rohkem kui vahtralt, keskmiselt 200 liitrit. Arukase mahla suhkrusisaldus oli keskmiselt 3 korda väiksem kui vahtramahlal. Ühelt 1 m tüve ümbermõõduga puu mahlast saadi keskmiselt 2 kg siirupit ja 1,3 kg suhkrut. Kokkuvõttes selgus, et majanduslikult ei tasu töönduslik puude mahla kogumine ning sellest suhkru valmistamine end ära. Sõjajärgsetel aastatel on kase mahla siiski töönduslikult kogutud. 1970. 80-ndatel aastatel koguti Eesti metskondades keskmiselt 500 tonni kasemahla aastas.
Kindlast on kõik maalapsed näinud, et isa suitsusingi tegemiseks toob metsast just neid punaseid puid: sanglepp annab lihale kauni läike ja hea maitse. Lõpuks võib teda ka niisama kütteks kasutada, kuid kes seda raatsib, sest igast puuhalust võib ka midagi huvitavad nikerdada, kuna must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt. 86. Harilik saar Fraxinus excelsior Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Neist ei saa ka pikka nina teha. Kui vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus hoopis kevadel. Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist
annaabi.ee 
