Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed
HIV/AIDS Helina Heinala Elina Bazanova 9.B Eesmärk Meie töö eesmärk on tutvustada klassikaaslasi HIV/AIDS ohtlikusest. Mis on HIV/AIDS? HIV- viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. AIDS- ehk HIV-haigus on HIV-nakkuse lõppfaas. Mis on HIV/AIDSi tekitaja? AIDSi tekitajaks on HIV. HIV-viirus tekib: verekaudu; kaitsmata seksuaalses vahekorras, inimesega kes on nakatunud; emalt lapsele. Millal ja kuidas HIV/AIDS avaldub? HIV avaldub keskmiselt kaks kuni kolm nädalat hiljem pärast nakatumist. Kahe kuni kolme nädala jooksul tekib HIV- nakkuse äge faas, millele järgneb sümptomiteta faas. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel varane HIV-tõbi. Ravimata juhtudel jõuab haigus kaks aastat hiljem oma lõppfaasi ehk AIDSi. HIV/AIDSi sümptomid Osadel inimestel kulgeb see ilma süm...
Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-orelimängijaks. Tööle kinnitati ta 1. veebruaril 1939. aastal, sellel kohal oli ta kuni sundmobilisatsioonini 1940. aasta detsembrini. Pärast sõda töötas Harri Kõrvits Eesti Raadios, Kunstide Valitsuses ehk Eesti NSV Kultuuriministeerium, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. aastal lõpetas ta konservatooriumis Artus Vahteri juhendusel muusikateaduse ala. 5 LOOMING Harri Kõrvits kirjutas 1992. aastast kuni 1998. aastani 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja
aastal • Kokku kaaluti nädala jooksul: 94 algklassi (1.-4.) õpilase koolikotti, 109 (5.-9.) klassi õpilase koolikotti • Kaaluti ka algklassi erinevate ainete õpikuid • Koolikoti kaalumiseks kasutati multifunktsionaalset kaalu ja õpikute kaalumiseks köögis kasutatavat elektroonilist kaalu Koolikottide kaalumine – oli mitmeid abilisi Koolikotti kaalub Feridee Sevostjanov 7.b klassist I. Vahteri foto Tulemused • 1. klass: keskmine koolikoti kaal 2,4 kg, üle lubatud kaalu vaid ühel õpilasel (4% koolikottidest) • 2. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • 3. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu viiel õpilasel (23,8 % koolikottidest) • 4. klass: keskmine koolikoti kaal 2,7 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest)
Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum Oreliteosed:Fuuga f-moll , "Ave Maria" Klaveriteosed: Fuuga, Scherzo . Linakatkuja" (koorilaul) "Muremõtted" (soololaul) Raimond Lätte (1931-1997) lõpetas 1952. aastal koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis ning 1957 samal erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Artur Vahteri klassis. 1961. aastal lõpetas ta kompositsiooni eriala Tallinna Riikliku Konservatooriumi Anatoli Garsneki klassis.Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast.Ta oli kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpetajana ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. oli ta Heliloojate Liidu konsultant. Tema loomingus on esiplaanil väikevormid, eriti koori- ja lastelaulud
• Spengleri mõju ◦ 1920.–1930. aastate mõjukamaid autoreid Euroopas: palju tõlgitud, palju matkitud, palju kritiseeritud ja vaieldud. ◦ Spengleri mõju oli suur ka Eestis: 1924 külastas ta Tallinnat ja pidas Mustpeade majas loengu oma raamatu teemadel. ◦ Spengleri vaateid tutvustati aktiivselt 1920.–30ndate Eesti pressis. 1940 ilmus Leonhard Vahteri koostatud 100-lk referaat “Õhtumaa allakäigust”. 2012. a-l ilmus ka raamatu terviktõlge. ◦ Akadeemilises maailmas Spengleri maine siiski kõrge pole ja kutselise kultuuriajaloo kontekstis viidatakse talle võrdlemisi harva. Samas on ta endiselt laiema publiku seas palju loetud ja mõjukas. Arnold Toynbee (1889–1975) • Toynbee tsivilisatsioonid
annaabi.ee 
