haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga ,,Moero," mille Vene lennuk õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale. Pärast tervenemist saadeti ta Eesti siviisi, kus ta oli märtsi lõpuni rindel ning sai haavata. Teda autasustati II klassi Raudristiga. Tagandesed pääses ta läände, läbi seikluste jõudis ta Hannover- Mündeni põgenikelaagrisse, kus ta abiellus juunis 1946 endise rindeõe Salme Käsperiga. 1948-1949 oli ta Briti sõjaväe abiteenistuses, Balti vahipataljonis. Austraaliasse minnes asus ta tööle Kalgoorlile linnas kaevurina, hiljem Adelaide´is pressi operaatorina. Ta asustas ka oma ehitusettevõtte, mille juhataja ta oli kuni pensionile minekuni. 1997 siirdus elama Eesti külla Thirlmeri, 2002 tuli tagasi elama Eestisse. Kuuendas peatükis räägiti Heino Mikiverist. Heino Mikiver on sündinud 31. augustil 1924 Harjumaal Kõnnu vallas kellasepa pojana. Ta õppis Tallinna Adolfi Reaalkoolis, Tallinna
Mereväe tunnuslause on "Mere kutsel - mere kaitsel!" 8 Mereväe ülesanded Eesti mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett. Teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Teenistus mereväes Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) sõjaväepolitsei vahipataljonis, mis paikneb sarnaselt mereväe väeüksustele Miinisadama linnakus. Sõduri põhiteadmiste omandamisele järgnevalt õpivad mereväe ajateenijad ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrusena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Mereväelase baaskursuse (MBK) lõppedes alustavad ajateenijad teenistust mereväe laevadel. Laevapere sekka arvatuna on igaühel neist oma vastutusrikas ülesanne.
kaalu. Eesti pole pelgalt julgeoleku tarbija, vaid koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse panustaja."(Elling, 2011) 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist Viisin läbi intervjuu nelja missioonil osalenud mehega. 36-aastane nooremveebel Riho Kurisoo, sai oma esimese konflikti kaitseliiduga 1991. aastal, kui oli üks kaitseliidu taasasutaja. Oma kaitseväe karjääri alustas ta Üksik-vahipataljonis 1994.aastal. Oma Afganistani mineku põhjuseks ütles ta, et kuna oli enne Afganistani minemist käinud Iraagi välismissioonil, siis soovis ta veel rohkem kogemust ja ,,püssirohu" lõhna tunda. Kindlaks teiseks põhjuseks oli raha, mis oli enamike mu intervjueeritavate üheks suureks kindlaks põhjuseks. Küsimusele, et milline oli kõige ohtlikum olukord mõne operatsiooni jooksul vastas ta järgmist: ,, Siin ei saa üht olukorda teisest tõsisemaks pidada
astudes 8. Üksikjalaväepataljoni. Peale seda astus ta Tartusse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse. 1939. aastal ülendati Maitla preisdendi käskkirjaga nooremleitnandiks. Ta asus teenistusse 3. Üksikjalaväepataljoni. 1940. aastal, kui Eesti väeosad arvati Punaarmee koosseisu, saadeti 3. Üksikjalaväepataljon Petserisse. Peale seda saadeti ta Pihkvasse, kus tal õnnestus end sakslastele vangi anda. 1941. aastal asus ta teenistusse Saksa armeesse, kus ta teenis 37. Kaitse Vahipataljonis. 1942. aasta sügisel ülendati ta leitnandiks. Samal aastal astus ta ka formaaritavasse Eesti SS-Leegioni. Ta saadeti Poola väljaõppele ja peale seda sai temast Eesti SS-leegioni 1. pataljoni 3. kompanii ülem. 1943. aastal võitles ta oma vägedega Neveli rindel, peale mida autasustati teda ülesnäidatud vapruse eest Raudristi II klassi ordeniga. Peale seda ülendati ta kapteniks ja 1944. aastal sai ta 20. Eesti SS-Diviisi 45. rügemendi 1. pataljoni ülemaks
annaabi.ee 
