19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj. algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks, mõistsid hukka igasugused uuendused ja nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, pühasõja taasalustamist muhamediusu levitamiseks. Kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19 sajandi keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu, mida juhtis Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga
sajandil. Hakkasid ilmuma esimesed ajalehed. 19. saj II poolel rajati Euroopa eeskujul haridusministeerium, seati sisse kohustuslik tasuta algharidus, alustasid tegevust Osmani Teadusühing, Istanbuli ülikool. Türgi ühiskond oli 19. saj jõudnud suurte muutuste künnisele. Uued usuliikumised 18. saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al- Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad mõistsid hukka igasugused uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, püha sõja tasakaalustamist muhamediusu levitamiseks. Vahhabiidid sõlmisid poliitilise liidu mõjuka Saudi suguvõsaga, mille tulemusel kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19.saj keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, kes sai tuntuks hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse
Pärsia. 16.-18.saj pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst jälgisid klassikalise islamikultuuri radu.Pealinna Isfahanisse ehitati losse,moseesid,sildu,aedu,paviljone, kaarväravaid jne.1817.a käivitati Tabrize trükipress.Ajakirjanduse levik sai alguse 19.saj II poolel.18.saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani vähese tundmise vastu.Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi. 5. Troopiline Aafrika
algas uus vaimuelu, mõistagi pärsia rahvuslikul vundamendil. Türklaste Osmanite riik sai veel korraks võimule ning ühendas poliitiliselt Põhja-Aafrika, Egiptuse, Araabia, Süüria, Paestiina, Mesopotaamia, Väike-Aasia, Balkani, kuid ka see kalifaat lagunes. VI ptk. · Islam pöördus tagasi oma emamaale, Araabiasse. Meka ja püha maa-ala jäid endiselt islami kultuslikuks keskuseks. Seal valitses iseseisvalt prohveti sugukond, hasimid. · 1700 a vahhabiidide liikumine. Abd al-Wahhab asutab vahhabiidide sekti ning kulutab ametlikule islamile sõja. Ta võitles prohveti ainulaadsetele sõnadele lisatud õpetatud täienduste ja võltside moonutuste vastu. Teda toetas Ibn Saudi dünastia, kes rajas Nedzdi maale vahhabiidide riigi, pealinnaks Darija. · Kui I maailmasõda läbi sai kerkeis Araabiast ar-Rijadist ootamatult esile Abd al-Aziz ibn Saud. Ta ründas Mekat aastal 1925 nin hõivas Kaaba. Emast sai araablaste
annaabi.ee 
