,,Viljandi maastikule". Rootsis veedetud aeg kujunes lühikeseks ja väheviljakaks: kokku valmis tal kolm tööd. 8 1946. aasta sügisel on Viiralt tagasi Pariisis linnas, kus tema väljendust mööda ,,särab Kunsti päike". Siin algab tema viimane loominguperiood. 1947. aasta töödes on uudseks jooneks süveneb intiimsus, mis avaldub niihästi vähedlases formaadis kui ka kujutatava vahetumas esitamises. Kolm lehte teeb ta selle aasta augustis- septembris Civry-sur-Sereini külas Burgundias. Metsistunud pargile sarnlev ,,Maastik hobustega" (ofort) oma pitsilise koega on kõrvutatav Fontenay-aux-Roses'is jäädvustatud ,,Maastikuga Pariisi lähedal". Civry's valmib ka kaks portreed: ,,Régine" ja ,,Marc" üks oma tütarlapsesaladustesse tõmbunud, teine poisikeselikult aval ja rahutu, üheks fooniks renessanslik kaaristu, teisel puhanguline maastik
20. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud. Sotsiaalne areng 1. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? 2. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? 1) Individuaal 2) Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas, milleks on perekond, naabruskond ja kool. 3) Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. 4) Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. 5) Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3
• Tavalisim võte on viia uue alateema alguslause eelmise graafilise lõigu lõppu, taandrea ette. Nii tõuseb alguslause tugevalt esile ja tekib tugevam sisuseos kahe lõigu vahel. see võte teeb teksti huvitavamaks, kuid raskemini jälgitavaks. Uudises tuleb kasutada seda erandjuhul. Kindlasti tuleb aga järgida ühte keeldu: uut alateematei või alustada keset lõiku suvalisest kohast. Üleminekud. Kui alateema on vahetumas, siis tuleb see lugejale ka sisuliselt ära märkida ning otsutada seda, kuidas on lõppev ja algav teema seotud. Piiriosutusi nimetatakse tavaliselt üleminekuteks. Uudises ei kasutata üleminekulauseid, sest need võtavad liiga palju ruumi ja teevad teksti lohisevaks. Kasutada tuleks üleminekufraase või üleminekusõnu. Üleminek võib olla: • Lisav • Järjestust osutav • Ajaline • Geograafiline • Kontrast • Analoogia
arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on. Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3
annaabi.ee 
