Ta kaevas ka esimese kraavi jupi, et järgmisel aastal tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga. Nelipühiks said kõik viljad ka maha. Sõnnik veeti talgutega põllule ja künti maase. Heina tööga tehti algust mõni päev enne jaani. Peremees leidis kohe, kui raisku olid heinamaad lastud. Igal pool laiusid madalad vaevakase- ja pajupõõsad ning mätad. Andresel selgus, et pole võimalik karja suurendada, kui ei jõua heinamaad teiseks teha. Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi.Rukis kippus pudisema. Tuli võtta sirp.Rukki saak oli väga nigel,müügi peale ei võinud mõeldagi.Kaer ja oder tõotasid paremat saaki.Ka kartulitel olid madalaimas paigus üsna head pealsed.Ka lina ei täitnud tema peale pandud lootust.Esimese lume saabumisel,olid kõik välistööd korras,ainult paar viljaauna seisis veel väljal.Nagu esimene suvi ,samuti mõõdus ka esimene talv vahetpidamatus töömurdmises
Vargamäest teha oma lastele parema koha. Ta ei kartnud tööd ning see suurendas minu meelest tema sümpaatsust. Alguses meeldis mulle ka tõsiasi, et erinevalt Pearust oli ta aus ega hakanud tõde väänama, vaid oli otsekohene ega keerutanud. Tsitaadid: ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." ,,Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Polnud heinatöö veel lõpul, kui juba kippus pudisema rukis, muudkui viska vikat ja võta sirp." ,,Varemalt polnud tal kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istub
elavad seltsivalt üksteisega koos (mille tõttu Aristoteles arvab nad poliitiliste olendite hulka), ja siiski ei juhi neid mitte miski muu peale nende endi arvamuste ja ihade; samuti ei ole neil kõnevõimet, millega üks saaks teisele märku anda, mida ta peab otstarbekaks ühist kasu silmaspidades. Seepeale võib ehk mõni inimene soovida teada, miks inimesed ei suuda teha sedasama. Siis ma vastan: Esiteks sellepärast, et need loomad ei ole inimeste kombel vahetpidamatus võistluses au ja väärikuse pärast. Kui inimeste vahel tekib selle võitluse tulemusena kadedus, viha ja viimaks ka sõda, siis nende loomade seas see nii ei ole. Teiseks sellepärast, et nende loomade seas ei erine ühine kasu erakasust. Olles loomupoolest meelestatud oma erakasu suunas, toetavad nad seeläbi ka ühist kasu. Kuid inimene, kelle rõõm seisneb enda võrdlemises teiste inimestega, naudib ainult seda, mis küündib [ühisest] esile [erinevana].
Pearul olid ka paremad maad. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege. Pearu pakkus enda oma laenuks niikauaks kui Andres enda oma valmis saab. Aga kõrtsis hakkas Pearu Andrest narrima, et too sõidab tema reega ja Andres andis veel samal õhtus ree naabrile tagasi. Andres plaanis talvel uued kambrid ehitada, aga raha ei jätkunud ja ta lükkas selle edaspidiseks. Krõõdal sündis varsti tütar. Andresel oli kahju, et ei sündinud poisslaps. Esimene talv möödus vahetpidamatus töömurdmises. Oli sadu või tuisk, ikka pidi väljas olema, et midagi raiuda, saagida või vedada. Pikad õhtud hööveldas ja kopsis peremees kruupingil, sest majas oli igasuguseist tarbeasjust nappus. Ka sulane nokitses midagi tegi lusikaid, punus heinavõrku ja pastlapaelu. Naispere vuristas vokke kuni poole ööni ja hommikul algas töö jälle kella nelja, viie ajal. Sulane Juss jäi kevadel edasi Andrese tallu tööle. Aga Mai läks ära ja tema asemele tuli uus kaubelda. 7
annaabi.ee 
