1. Raadiovastuvtjate tphimtted, struktuurskeemid 2. Dnaamiline diapasoon ja tundlikkus 3. Peegelkanali miste + lesanne 4. Kolmandat jrku intermodulatsioon 5. Vimendi vimsusvimenditegur. ldised misted. Unilateraalne vimendi ksitlus. lhtemomendid. jreldused 6. L-kujulised sobitusahelad + lesanne 7. Sagedusmuundur Balansssagedusmuundu Vahesageduse valik 8. Hirete kujutlusviisid +lesanne
Tähistame: ·täpsel pealehäälestusel signaali nimiväärtuse tähisega f 0.sign ; heterodüünisageduse ja vahesageduseks muundatud sageduse vastavalt f0.het ja f0.vs. ·sageduste kõrvalekalded: 1.Vastuvõetava jaama sageduse muutus oleks suurusega fsign ehk siis jaama sagedus võrduks suurusega fsign =f0.sign -fsign. Seejuures muutus fsign võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 2. Heterodüüni sageduse muutus fhet , mistõttu heterodüünisagedus võrdub fhet=f0.het+fhet. 4.Vahesageduse kõrvalekalle suuruse fvs võrra viib veapinge tekkimisele sagedusdetektori väljundis. Andes ette fvs väärtused, leiame vastavad sageduse kõrvalekalded ja konstrueerime reguleerimiskarakteristiku alljärgnevalt: (joon 5.3.9) 1. Arvutame tüürpinge sõltuvuse vahesageduse kõrvalekalletest U tüür=(fvs). 2. Arvutame või saame eksperimentaalselt heterodüünisageduse kõrvalekalded tüürpingest ´f het=(Utüür). 3.Ülaltoodud p.1 ja p
Voltmeeter B7-36 Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 7 Selleks, et mõõta kõige halvemas olukorras vastuvõtja selektiivsust, teeme mõõtmised vahesageduse juures. Tulemused Vahesagedus 465 kHz ja pinge 2800 uV Algsagedus 432 kHz ja pinge 1,2 uV Algsagedus 496 kHz ja pinge 1,15 uV Selektiivsus 432 kHz sagedusel: 20log(1200uV/1,2uV) = 60 dB Selektiivsus 496 kHz sagedusel: 20log(2800uV/1,15uV) = 67 dB Järeldus Mida väiksem on sageduslik erinevus,seda halvem on selektiivsus. Saime 432 kHz ( erinevus 33 kHz) halvema tulemus kui 496 kHz ( erinevus 31,5 kHz )
KS-võimendi võib olla aperioodiline, kui astme koormuseks pole resonantsvõnkering, vaid see on asendatud laiaribalise koormustakistiga. Selleks võib olla takisti, KS-trossel või nendest kombineeritud lülitus. Sagedusmuundi ülesanne: Vv-tava sageduse muundamine vahesageduseks (VS). VS-tel toimub VV põhivõimendus, mis võib olla mõnest 1000-st kuni mõnekümne 1000-ni, olenevalt VV tüübist ja otstabest. Sageli tuleb kasutada suure võimenduse saamiseks mitut vahesageduse astet. Kui vv-lülitus on projekteeritud selliselt, et koos soovitavate vastuvõtu sageduste valimisega häälestatakse koos sisendringidega ümber ka ossi sagedus. Siis VS on püsiv suurus ja ei ole ümber häälestatav. See võimaldab VS-le valmistada võimalikult optimaalsete parameetritega VS-filtreid, et tagada nõutav selektiivsus naaberkanalite suhtes. Muutuva VS-i puhul oleks selle nõude täitmine raskendatud. Erilist tähtsust omab VS-i suuruse valik.
· Häälestussüsteem on suhteliselt lihtsam; · efektiivsem mürade filtreerimine, sest raadiotrakti amp.-sag. kar-tika (ASK) on määratud VSV selektiivahelate ASK-ga (need on mittehäälestatavad -võimalik kasutada keerulisemaid filtreid); · vastuvõtja häälestamisel vv parameetrid praktiliselt ei muutu; · lihtsalt saavutatav suur võimendus, posit. tagasisidet aitab vältida signaalisagedusest väiksema vahesageduse kasutamine. · Eripära: esinevad nn kombineeritud vastuvõtu kanalid 46. Selgitada digitaalvastuvõtja struktuurskeemi; kas analoogvastuvõtjaga saab vastu võtta digisignaali saatva raadiojaama signaali. A/D- analoog/digitaal konverter MS filter- madalsagedus filter Analoogtöötlus-toimub signaali vastuvõtt, signaali demodulatsioon, digitaalsignaali saatmine A/D konverterisse.
annaabi.ee 
