sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB
vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk
sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB 34
absoluutkõrguseid ei ole vaja arvutada, siis valitakse need punktid suvaliselt, vaiu maasse ei lööda, vaid kasutatakse ajutisi latialuseid. Kui jaamas on lugemid tehtud ja arvutused korras, siis nivelliir liigub järgmisse jaama. Teise punkti absoluutkõrguse arvutamiseks peavad olema teada lähtepunkti absoluutkõrgus, mõnikord on siiski on vaja ka sidepunktide kõrgused. Kui sidepunktide vahel on vaja nivelleerida veel täiendavaid punkte, siis neid nimetatakse vahepunktideks. Neile punktidele tehtud latilugemid kirjutatakse eraldi lahtrisse vahevaated. 4. Nivelliirid ja nivelleerimislatid - elevatsioonikruviga nivelliirid (kontaktvesiloodiga) - kompensaatornivelliirid (isehorisonteeruvad) - digitaalsed nivelliirid Nivelleerimislattide levinud pikkused 3 ja 4 m, materjaliks puit või alumiinium, võivad olla üheküljelised või kaheküljelised. Lattidele on kantud sentimeetrijaotised ja
Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 16.Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Reeper (Rp.) Igal reeperil on riiklikus kataloogis oma number. Naaber reeperite vahelisi käigu osasi nim. sektsioonideks. L (suur) käigu pikkus L=l1+ l2+ l3 (KM)alati kilomeetrites. Praktiline kõrguskasvude summa: hPr.=h1+h2+h3
1. Nivelleeritakse sidepunktideks valitud piketid. Selleks asetatakse nivelliir keskele ± 5 m täpsusega, hinnates õlgade pikkusi silmade järgi või mõõtes kaugusi sammudega. Lugemid võetakse tagumise ja eesmise lati mustalt ja punaselt poolelt ±1mm täpsusega, niitristiku keskmise niidi järgi. Lugemid kirjutatakse nivelleerimise väliraamatusse vastavalt " tagasi-" ja "edasivaate" lahtrisse. Arvutatakse kaks kõrguskasvu. 2. Nivelleeritakse vahepunktideks jäetud teised piketid, mis asuvad antud jaama sidepunktide vahel. Selleks tuleb tagumise lati hoidja oma latiga seisma järjest igale vahepunktile. Vahepunktidel võetakse lugemid ainult lati mustalt poolelt niitristiku keskmise niidi järgi ±1mm täpsusega. Need lugemid kirjutatakse väliraamatusse "vahevaate" lahtrisse. SLAIDIDELT: · Tavaliselt tehnilise nivelleerimine lubatud sulgemisveaga fh=±50(ruutjuurL), juhul kui
annaabi.ee 
