1 PDF created with pdfFactory Pro trial version www.pdffactory.com 13.09.2011 Vahepunktidele kõrguste leidmine Ülesanne · Vahepunktide kõrgused arvutatakse · Arvutada punkti B kõrgus kõrguskasvu instrumendi horisondi meetodil. meetodil ja vahepunktide 1 ja 2 kõrgused · Tagasivaate reeperi kõrgusele liita sellelt instrumendi horisondi meetodil. punktilt tehtud tagasivaate latilugem. · Vahepunkti kõrguse leidmiseks tuleb instrumendi horisondi kõrguselt lahutada
viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist nivelleerimisekäiku. Maapinna(kastide nurga punktid) üksikpunktide nivelleerimiseks kasutasime vahepunktide meetodit. Esmalt tasandasime nivelleerimiskäigu. Nivelleerimiskäik kulges C8 - 05 - C0 - C4 - D6 - C8. Ette olid antud edasi-ja tagasivaate lugemid. Esimene lugem esimese horisondi oma, teine lugem teise horisondi oma. Leidsime maapinna punktide kõrgused. Joonisel oli välja toodud vahepunktide asukohad ja maapinna kõrgused, mis oli saadud nivelleerimiskäigu mõõdistamisel. 3.Kaevemahtude arvutused Hj H'j dj d0 d3;d4 h 1 119,27 118,97 4,5 4,324 3,27
Võetakse lugemid võimalikult paljudesse punktidesse. Igast punktist võetakse lugemid sidepunktidele lati musta ja punase poole järgi, vahepiunktidele ainult musta poole järgi. Lugemid kantakse väliraamatusse. Lugemite järgi arvutatakse kõrguskasvud. Tagasivaadete summa, edasivaadete summa, kõrguskasvude summa ja keskmiste kõrguskasvude summa järgi teostatakse lehekülje kontroll . Leitakse käigu sulgemisviga. Instrumendi horisondi meetodil arvutatakse vahepunktide kõrgused. Etteantud mõõtkavas kantakse maa-ala vertikaalplaanile punktid. Seejärel kantakse plaanile situatsioon ja iga punkti juurde kõrgus täpsusega 0,01 m. Interpoleeritakse horisontaalid ja tõmmatakse horisontaalid valitud lõikevahet silmas pidades. 14. Horisontaalide analüütilisel interpoleerimisel saavutatakse kõige suurem täpsus. Horisontaalide asukohad leitakse sarnaste kolmnurkade lahendamisega. Sarnastest kolmnurkadest kirjutatakse välja suhted
saatmisel lugeda kaupade informatsioon vöötkoodi skänneri abil sisse ja edastada arvutisse. Arvuti tunneb ära vöötkoodi informatsiooni ning seob need andmed müügihinna ja toote kirjeldusega andmebaasis. See süsteem on omakorda ühenduses laoarvestusega, mis lahutab ostetud asjad laoseisust maha. Kogu protsess toimub sekundite jooksul koos minimaalse andmete sisestusega operaatori poolt. Samamoodi, on paki tarnimise ajal võimalik jälgida paki teekonda, liikudes edasi läbi vahepunktide lõpppunkti poole. Enne vahepunktist edasi liikumist skänneeritakse pakikesed. Kui pakk hilineb või on midagi valesti läinud saab teda otsida tema vöötkoodi järgi. Üldiselt saaks iga ettevõte kasutada vöötkoodi ära selleks, et parandada olemasolevat tööprotsessi ja operatsioone. Kasutatud kirjandus 1. http://www.makebarcode.com/info/info.html 2. http://www.pcbarcode.com/ukprimer.html 3. http://www.arvutiweb.ee
1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Meie orienteerumispäev Orienteerumispäeva jaoks kõige vajalikum element kaart sai muretsetud Maaameti veebipõhisest kaartide kogumist. Kaardile jääb peale Häädemeeste Keskkooli staadium ning selle ümbrune mets ning natukene ka asulat. Vahendite puudumisel on kaart tavaline ning ilma reljeefita. Kaardi peale märkisime vahepunktide asukohad, alguse ning lõpu. Kaardil oli kokku 9 vahepunkti, kus õpilased pidid oma kohaloleku punktis ära märkima. Kuna kompasse koolil ei ole, pidime ürituse kahjuks ilma nendeta läbi viima. See aga ei seganud toredat päeva, ning kõigil oli tore ja sportlik päev. Kokkuvõte Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond,
! Punkt 63. Nivelleerimisel on vea tekkimise tõenäosus seda suurem, mida kaugemale viseeritakse. Kuna pinna nivelleerimisel jaamas vaatekiirte pikkused ei erine oluliselt, siis jaotatakse viga vastupidise märgiga võrdselt kõikidele kõrguskasvudele. Kui jagamine nõutava täpsusega ei õnnestu, siis suuremale poole ümardatud parandus antakse neile kõrguskasvudele, mis saadi pikemate vaatekiirtega. Kõigepealt arvutatakse sidepunktide kõrgused ja seda tehakse kõrguskasvude meetodil. Vahepunktide kõrgused arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) erinevad mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine
kinnine nivelleerimiskäik, sealjuures tuleb kontrollida käigu sulgemisviga. Kuna pinna nivelleerimisel jaamas vaatekiirte pikkused ei erine oluliselt, siis jaotatakse viga vastupidise märgiga võrdselt kõikidele kõrguskasvudele. Kui jagamine nõutava täpsusega ei anna nõutavat tulemust, siis suuremale poole ümardatud parandus antakse neile kõrguskasvudele, mis saadi pikemate vaatekiirtega. Kõigepealt arvutatakse sidepunktide kõrgused ja seda tehakse kõrguskasvude meetodil. Vahepunktide (ruutude tipud!!!) kõrgused arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) võivad erineda vaid mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Magistraalide meetod: Arvutused tehakse sarnaselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraale nivelleeritakse nagu
Nivelleerimisel on vea tekkimise tõenäosus seda suurem, mida kaugemale viseeritakse. Kuna pinna nivelleerimisel jaamas vaatekiirte pikkused ei erine oluliselt, siis jaotatakse viga vastupidise märgiga võrdselt kõikidele kõrguskasvudele. Kui jagamine nõutava täpsusega ei õnnestu, siis suuremale poole ümardatud parandus antakse neile kõrguskasvudele, mis saadi pikemate vaatekiirtega. Kõigepealt arvutatakse sidepunktide kõrgused ja seda tehakse kõrguskasvude meetodil. Vahepunktide kõrgused arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) erinevad mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused
(Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=50L või Fh=10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 45. Trassi profiilide koostamine. Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki
(Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=±50L või Fh=±10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 45. Trassi profiilide koostamine. Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki
(Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 13 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema sukohta trasil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=±50L või Fh=±10n, kus L-käigu pikkus km-tes n-nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu siis soovitatakse kasutada teist valemit. 27.Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet. Detailse märkimise põhimõtteks on:
kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=50L või Fh=10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 73. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine. Trassi pikiprofiil kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt ema pikkusest
Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=50L või Fh=10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 70. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine. Trassi pikiprofiil kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse
annaabi.ee 
