Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud dokumenti? 4. Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta? 12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada? 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? 15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla? 16. Kuidas tähistatakse andmekandjaid (kettaid)? Too näiteid. 17
Selleks tuleb klõpsata hiirega failil, hoides samaaegselt all klahvi . 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? Kõigi kaustas olevate failide ja alamkaustade märgistamiseks on lihtne klahvikombinatsioon -- + (kõigepealt vajuta alla klahv ja seda all hoides vajuta klahvi ). Eelnevalt kontrolli, et Windows Explorer'i aken oleks aktiivne, vajadusel aktiveeri see. 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? Failide ja kaustade kopeerimiseks ühest kaustast teise kasutatakse menüü Edit (Redigeeri) käske Copy (Kopeeri) ja Paste (Kleebi). 8. Aga kuidas teisaldada? Faile ja kaustu teisaldatakse samuti menüü Edit (Redigeeri) käskude abil. Käsu Copy (Kopeeri) asemel kasutatakse aga käsku Cut (Lõika). Erinevus on selles, et lähteandmed ei kopeerita uuele kohale, vaid paigutatakse ümber. Alguses antakse teisaldamise käsk Cut (Lõika). Andmete teisaldamine lõpeb pärast
Organisatsioonis võib eristada kolme peamist lähenemisviisi konfliktidega toimetulekul: Suhtlemisel põhinev konfliktidega toimetulek siin on kolm võtet: koostööe mõjutamine, läbirääkimine, kolmanda isiku (poole) nõuanded. Struktuurne konfliktidega toimetulek viis meetodit, mis aitavad osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: positsiooni abil domneerimine, allüksuste reorganiseerimine, vahepuhvri loomine, ühenduslülide loomine ja koostegevust korraldavate osakondade loomine. Konfliktide õhutamine nende võtete kasuamisel peavad konflikti lahendajad aktiivselt oma seisukohti avaldama ja võrdlema: dialektiline uurimise meetod seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises ja ,,kuradi kaitsmise" meetod seisneb selles, et väike grupp või üksikisik süstemaatiliselt kritseerib tegevusplaane. 8
3) Kolmanda isiku (poole) nõudeid. Konfliktidega toimetulekuks meetodid: - vältimine (избегать) - võitlus - tasandamine (kohandamine) - lastakse domineerida teisel poole soovidel - kompromis - probleemi lahendamine Struktuursed võtted konfliktidega toimetulekuks: - Positsiooni abil domineerimine - vähendatakse pingeid, kui neid põhjustvad organisatsioonid allüksustevahelised arusaamatused. - Allüksuste reorganiseerimine - eraldatakse konfliktsed osapooled üksteisest. - Vahepuhvri loomine - otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. - Ühendusliide loomine - allüksuste koostöö teadlik korraldamine. - Koostegevust korraldavate - osakondade loomine meenutab ühenduslülide põhimõtet. Konflikti õhutamine kui toimetuleku võte: - dialektilise uurimise meetod - seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises. - «Kuradi kaitsmine» meetod - väike grupp või üksikisik süstemaatiliselt kritiseerib pakutud tegevusplaane.
meetodit, mis aitavad konfliktseid osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: 1.positsiooni abil domineerimine aitab vähendad pingeid, kui neid põhjustavad org allüksustevahelised arusaamatused. Kasutatakse ära oma võimu, et teisi mõjutada. 2. allüksuste reorganiseerimine, mille abil eraldatakse konfliktsed osapooled üksteistest. Reorganiseerimine on ostarbekas siis, kui mõne isikute grupi või allüksuste koostegevus on kujunenud pidevate arusaamatuste allikaks. 3. vahepuhvri loomine on otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. Seda varjanti tasub kaaluda olukorras, mil ühe osakonna toodang sõltub otseselt teisest üksusest. 4. ühenduslülide loomine seisneb allüksuste koostöö teadlikus korraldamises. Selleks võib määrata tegevusse inimese, kes vastutab konfliktsete poolte koostöö ja normaalsete suhete eest. Nende ülesannetega tuleb toime ainult see,