1 2 3 4 5 1 tooriku saagimine 450 90 2 rihtimine 450 86 3 paksusesse hööveldamine 450 82 4 Vaheplaadi liimimine 450 200 5 paksusesse hööveldamine 450 200 6 paksusesse hööveldamine 450 200 7 kitsama serva rihtimine 450 200 8 laiusesse saagimine 450 120
h ristlõike pikkus, mm; b ristlõike laius, mm; d1 poldi siseläbimõõt, mm; A ristlõike pindala, cm2; Si ristlõike staatiline moment, cm3; W telgvastupanumoment, cm3; I ristlõike inertsimoment, cm4; g raskuskiirendus, m/s2; - materjali tihedus, kg/m3; - normaalpinge, MPa; - tangentsiaalpinge, MPa; S varutegur; n poltide arv; Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Vaheplaadi arvutus ...................................................................................... 3 3. Konstruktiivsete elementide valik .................................................................. 5 4. Keevisõmbluste tugevuskontroll .................................................................... 6 5. Kinnituspoltide tugevuskontroll ..................................................................... 8 6. Ääriku arvutus ...............................................................
Samuti, nagu ülejäänud riiuli plaatidega, tuli ka sellele teha kant ning selle saime teha kõrvale pandud liistudest, mis juba eelmisest korrast olid üle jäänud ning kasutamiskõlblikud. Lõikasime ka selle liistu õigesse mõõtu koos varuga ning liimisime selle plaadi serva. Riiuli laiusel arvestasime aspekti, et vaheriiul ja üldine riiuli esimene tasapind jääks ühele tasemele. Liimitud liistuga vaheriiul sai ka samuti lihvitud. Kinnitasime selle kahe vaheplaadi vahele tüüblitega, mille augud olid täidetud liimiga, et vaheriiul jääks tugevamini püsima. 3.5 Sahtlid ja vaheplaat Järgmiseks asusime valmistama sahtleid. Sahtleid valmistasime kaks, ühe kõrgema ning suurema ja teise madalamaja ja väiksema. Kõrgem asetus alla ja madalam selle peale. Kuna mõte oli selles, et õpetaja saaks alumisse sahtlisse panna rohkem ja suuremaid asju. Alustasime sahtli esipaneelidest, mille valmistasime samuti olemasolevast
Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on ettenähtust suurem, siis käsipiduri vabastamisel tõmbeplaat 1 plaati 3 alumist tsentri poole võttes hambumises uue asendi. VW kasutab klotside vahelise hoova pikendamiseks kiilu. Kui taga kasutatakse sõidupiduriks ketaspidurit siis võib olla selle töösilindri sisse monteeritud isereguleeriv seade, kus töösilindri kolbi on keeratud keermestatud puks, seda tõukab tõukur 6, mis omakorda liigutab plaati 7
Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on ettenähtust suurem, siis käsipiduri vabastamisel tõmbab plaat 1 plaati 3 alumist tsentri poole võttes hambumises uue asendi. VW kasutab klotside vahelise hoova pikendamiseks kiilu. Kui taga kasutatakse sõidupiduriks ketaspidurit siis võib olla selle töösilindri sisse monteeritud isereguleeriv seade, kus töösilindri kolbi on keeratud keermestatud puks, seda tõukab tõukur 6, mis omakorda liigutab plaati 7
annaabi.ee 
