juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit. • Juust – Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. • Magustoit • Puuvili • Kohv Erinevus Eesti köögiga • Salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. • Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Sööimistraditsioonid piirkonniti • Lõunas, Vahemere ääres on tunda itaalia ja hispaani mõjutusi, toit on vahemereliselt kerge ja peamiselt süüakse mereande. • Atlandi ookeani ääres, Bretagne’i maakonnas on tunda aga Suurbritannia mõjutusi, süüakse palju soolaseid ja magusaid pannkooke jms. • Idas omakorda, Alsace’i maakonnas, on Saksa mõjude tõttu üsna tavaline kohata menüüs lihapraadi ja hapukapsast. Söömistraditsioonid piirkonniti Ülevaade Prantsuse maakondade eripäradest ja seal valmistatavatest toitudest
kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade, kus kasvatatakse oliive ja viinamarju. Horvaatia suplusvett peeti 2011 aastal üheks parimaks. Kliima Horvaatia asub parasvöötmes ning vahemerelises kõrgusvööndilisuse ala loodusvööndis. Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob kaasa kuumad suved (+25C) ja külmad talved (-0C), rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme, suvine temperatuur on soe (24C) ja talved pehmed (+8C). Horvaatia keskmine sademete hulk aastas on 2000mm. Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18C ja 16C, rannikuala on puhkajatest tühi ning sügisel on mitmed külastuskohad talveks suletud. Hankiv majandus Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2.
Kreeta on Kreeka suurim saar ja levinud turismi piirkond. Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Pindala: 8 336km 2 Rahvaarv: 600 000 inimest Pealinn: Iraklion, Keel: Riigikeel on Kreeka keel, turismipiirkondades saab hakkama ka Saksa ja Inglise keelega Kliima: Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondadeks. Keskmised temperatuurid: Ilm April Mai Juuni Juuli August September Oktoober
Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, mis on vahemereliselt soe ja kuiv. Aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar, kus õhutemperatuur on +12,2 °C, kõige kuumem on aga august, kus temperatuuriks +26,3 °C. Aastas sajab keskmiselt 553 mm, kõige rohkem detsembris, kõige vähem juulis. Maltal on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb öökülmi üksnes haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.
Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986
Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka võttis alates 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Siiski on kohalike jaoks ikka veel levinud arvutamine drahmides (1 euro = 340,750 drahmi). Enamus riigi rahvast räägib modernset kreeka keelt, mis on klassikalisest perioodist alates vähe muutunud. Väga väikesed vähemused räägivad ka rumeenia, türgi, jt keeli.
annaabi.ee 
