põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. "Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema "Marahwa Kalender" (1823-1826) on varasematega võrreldes palju tuumakam ja laiahaardelisem. See sisaldas ilmaennustusi talurahvale, kirjutisi Euroopa maadest ja rahvastest, Eestist ja Venemaast, huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks.
rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera ei paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. "Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema "Marahwa Kalender" (1823-1826) on varasematega võrreldes palju tuumakam ja laiahaardelisem. See sisaldas ilmaennustusi talurahvale, kirjutisi Euroopa maadest ja rahvastest, Eestist ja Venemaast, huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Pastor Masing oli hea keeletundja
,,ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" ja ,,Arvamise-Ramat". Ent Masing ei mõelnud ainult laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid ,,Marahwa Näddala- Lehte" toimetas ta suisa 4 aastat (1821-1823 + 1825). See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju sisukam ja laiahaardelisem. Pastor Masing oli lisaks kõigele ka hea keeletundja, ta valdas saksa, eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema huvi eesti keele vastu väljendus aga võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ning
kaubanduse alalt. Selleks, et meie ,,marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paiguse priiskleks, tapleks ja ennast raiskaks", kirjutas Masing teose ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised". Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika, Gröönimaa jne), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju tuumakam ja laiahaardelisem. See sisaldas ilmaennustusi talurahvale, kirjutisi Euroopa maadest ja rahvastest , Eestist ja Venemaast huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Pastor Masing oli hea keeltetundja.
varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.) Masingu nädalelehte trükiti algul Tartus Schünmanni trükikojas, seejärel Pärnus Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias. Trükiarv ning levik olid tagasihoidlikud, tellimishind 6 paberrubla. Vähese leviku üheks põhjuseks oli Masingu vastuolu pietistlik-hernhuutlike pastoritega ja vennastekoguduse liikumisega, millised olid boikoteerinud juba ,,Vahelugemisi" ja masingu lugemikke. Nädalalehe sisu oli mitmekesine. Selles oli sõnumeid, kirjeldusi võõraste maade ja kodumaa ajaloo kohta (ms. Mõrvalood Porkuni preilist ja Barbara von Tiesenhauseni tapmisest Rõngus), teaduse- ja kultuurisaavutuste esitlusi, kirjanduse ja hariduse käsitlusi, praktilisi nõuandeid ja ilukirjanduslikke palasid. Masingu taotluseks oli üldine emakeelne haridus talurahvale ning ta taunis kõiki saksastamise kavatsusi.