biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock) "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. "Paigallend" "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
..”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärasest lausestusest, rikastas keele sõnavara ja lähendas kirjakeele märkimisviisi hääldamisele. Võttis kasutusele õ-tähe. Kirjutas esimese rahvaraamatu “Pühapäeva vahelugemised” (1818), mis sisaldab õpetlikke lugusid kaugeist maist ja nende elanikest. Tuntuks sai oma ajalehega “Maarahva Nädalaleht” (1821 – 1823), milles leidus sõnumeid kodu- ja välismaa sündmustest, loodusnähtustest, maakera ehituse kirjeldusi, ülevaateid geograafiast ja ajaloost, ilukirjandusžanre jms Eduard Ahrens (1803 – 1863) rajab oma grammatikaga uue kirjaviisi, mille järgi tuleks pikki
õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa,
Oli väga suure jõudlusega mees, kellel oli väga kindel päevakava tõusis hommikul neljast või kolmest üles, töötas katkestamata lõunani ja pühendus edasi kirikumõisa majapidamisele. Soovis saada TÜ eesti keele lektoriks, seda kohta ta ei saanud. Suurem tähtsus oli õppekirjanduse kirjutamisel. 1819 tõlkis uue talurahvaseaduse eesti keelde. Masing tahtis hakata talurahvale välja andma õpetlikku, populaarteaduslikku väljaannet. 1818 ilmuski esimene köide ,,Pühapäeva vahelugemised". Jäi ainsaks väljaandeks. Järgmisel aastal sai loa ajalehe välja andmiseks. Hakkas välja andma ,,Maarahva nädalalehte" 1821-23, 1825. Iga number oli kaheksa lehekülge. Tegemist oli esimese tõsist tähtsust omava nädalalehega. 7. Fr. R. Fahelmann Friedrich Robert Fahehlmann 1798-1850 Mõisavalitseja poeg. Tema jõudmine ülikoolihariduse juurde tähendas äärmiselt visa ja pingelist tööd. Haridust sai Rakvere elementaarkoolis,
Konkreetse tegutsemisega. Ei jätnud oma arvamust enda teada. Eetsi keele arendamine ja eestlaste õiguste eest võitlemine. Koolihariduse eest võitlemine. Oskas väga hästi eesti keelt ja püüdis seda arendada ja uuendada. Võttis kasutusele Õ-tähe. Andis välja Maarahva nädalalehte. Nädalaleht oli mahult ja sisult teistest sarnastest ajalehtedest üle. Sisaldas nõuandeid, ilukirjandust, kaastööd, kirjutised jm. 1818 pühapäeva vahelugemised (ajakiri). Pani aluse Eesti ajakirjanduslikule perioodile. Andis välja ka muud eesti keelset kirjandust: kalender, paar aabitsat. Mitte aga kõik pastorid ja aadlikud polnud tema tegevusega nõus. Ajalehte andis ta välja vaid mõned aastad. Üks mõjukaid toetajaid oli Liivimaa superintendent. · Rosenplänter 1792-1876. pastor Pärnu linnas. Ajakiri Beiträge välja andmine. Tegemist oli teadusliku ajakirjaga, mis
biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde. 2.WILLIAM SHAKESPEARE ,,HAMLET" Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi
Näiteks ,,Taevakivis" räägib, kuidas Masing ja Peterson oma rahvast armastavad. Märkimisväärsem on veel ,,Wikmani poisid" (1988), millest on tehtud palju telelavastusi. Autobiograafiline, keerulised suhted õpilaste vahel. 1970-1980 ilmusid ,,Kolme katku vahel" 4 osa. Lisaks on Kross väga palju tõlkinud, näiteks ,,Alice imedemaal", tõlkinud ka suurmeistreid Shakespeare'i, Balzaci. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut (seisukohavõtud, analüüsid) ,,Vahelugemised". 10. PILET KLASSITSISMI MÕISTE, MOLIERE'I ELU JA LOOMING , ,,MISANTROOP" H. VISNAPUU ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Klassitsism (sks klassizismus) on kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15. saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Klassitsismi põhimõtted taaselustusid 19. ja 20. saj neoklassitsismi näol.
annaabi.ee 
