Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber Alumiiniumoksiidpaber sobib kõige paremini elektrilistele tööriistadele ning lihvmasinatele ja on üldiselt jämedam 40-320 teralisusega.Osakesed on kõvamad kui kranaadil. Ränikabriidkattega lihvpaber See in kõige kõvem abrasiivmaterjal – peaaegu sama kõva kui teemant. Võite seda kasutada värvide ja lakkide, klaasi jne lihvimiseks.Ränikabriidpaber on kõige kallim, samas hästi painduv. Sobib ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks, müügil 60-500 teralisusega. Vesilihvpaber Veekindlat vesilihvpaberit kasutatakse lisaainet lisades lakkide vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist- Seda pakutakse 80-1200-se teralisusega, enamiku viimistluse jaoks sobib 400. Muusikainstrumentide valmisatajad ja peentislerid kasutavad veelgi väiksemateralisi lihvpabereid, nii et lõpliku viimistluskihi alt ei ole ühtegi kriimu näha. Klaaspaber
paber on peenem, 120-180. Nii kindlustatakse piisavalt pehme kontakt lihvitava esemega ja välditakse spooni mahalihvimist. Spetsiaalse, pingiga ühendatava lihvtalla surve juhtimissüsteemi abil saab kontakti suunata täpselt lihvitava eseme kuju järgi. Üks selline täiustatud survejuhtimisviis on osadeks jagatud tald, mille lihvimissurvet saab laiust pidi reguleerida. Pink sobib tisleritöös peaaegu kõikide sirgete esemete lihvimiseks, ka pinnatöötluse vahelihvimiseks. Ketaslihvpink Pingi lõikeelemendiks on lihvketas. Lihvketas on kinnitatud võllile ja käivitatakse kiilrihmadega. Lihvketta töölaud on kallutatav. Lihvketast kasutatakse sahtlite sobitamisel. Trummellihvpink Seda pinki kasutatakse mööblikilpide karestamiseks, kalibreerimiseks, raamide puhastamiseks. Trummlile kinnitatakse sobiva teralisusega lihvmaterjal. Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil.
Teralisus 40-320. Osakesed on tugevamad kui granaadil ning sobib ka metalli ning pahtli lihvimiseks, samuti käsitsi lihvimiseks. Ränikarbiidkattega lihvpaber on kõige kõvem abrasiivmaterjal – peaaegu sama kõva kui teemant ning seda võib kasutada näiteks klaasi, lakkide ja värvide lihvimiseks. Kõige kallim lihvpaber. Ta on hästi painduv ja määrdeaineks on talgipulbrit meenutav tolm. Sobib ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks. Teralisus 60-500. Teised lihvimisvahendid Vesilihvpaber on veekindel ja seda kasutatakse lisaainet lisades lakkidele vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist. Teralisus 80-1200, enamiku viimistluste jaoks sobib 400. Klaaspaber on suhteliselt pehme ja klaasosakesed kuluvad kiirelt maha. Ummistub kiiresti ja kestab vähe. „Jahupaber“ on väiksema (00) teralisusega ning seda kasutatakse vahel lakikihist tolmuebemete eemaldamiseks.
vineeri(FK) ja servad värvida ilmastikukindla värviga. F/F- mõlemalt poolt sileda pinnaga. F/W- üks pool sile, teine mustriga. Dekoratiivvineer- pealmised kihid on väärispuuspoonist. Laekavineer- kõikide kihtide suund on sama, kasutatakse lehtpuitu laeka külgede tegemisel täispuidu asendamiseks. (kõverapinnalisi detaili, hokikeppe) 3.Lihvmaterjalid e abrasiivmaterjalid- kasutatakse pinna silumiseks, viimistluskihtide karestamiseks ja vahelihvimiseks. Jämeda teralisi materjale kasutatakse ka kalibreerimiseks e paksuse mahahööveldamiseks. Kuigi juba ammu ei kasutata lihvpaberite valmistamiseks liiva, nim neid siiani rahvasuus liivapaberiteks. Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist. Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile.