11 Lihvimine 450 120 12 Lihvimine 450 120 13 Freesimine 14 servakandi lihvimine 450 120 15 viimistlemine 450 120 16 vahelihv 450 120 17 lakkimine 450 120 18 lõpp viimistlus 450 120 Juhend tehnoloogiakaardi täitmiseks: 1. mitteläbiva ava puhul kantakse lahtrisse 8 ava sügavus ja lahtrisse 9
3 Lengi alumine rõhtpuu 9 kuusk 1400 150 50 0,01 0,09 KOKKU: 0,378 Detail Detaili Lihvitavad pinnad Lihvmaterjali kulu mõõtmed mm Lihvmaterjali arvestus nimetus arv pikkus laius arv pindala kokk jämelih vahelihv peenlihv teral. teral. ter mjrk. nr u 2 v norm norm norm 60 100 18 m2 /m2 m2 /m2 m2 /m2
Lihvi peene lihvpaberiga pind tasaseks. Lihvides on kerge eemaldada kõik pindmine mustus. Kanna Linaõli puitpinnale pintsli või lapiga. Lase õlil imenduda puidu sisse nii palju kui puit imab. Õlita samuti puitpinna alumist poolt. Eemalda hiljemalt ühe tunni möödudes üleliigne õlikiht. Korda protseduuri 1-2 korda. Nii saadakse küllastatud puit, mis ei ime endasse enam midagi muud. Lihvimine on õlitamisel väga tähtis. Tee enne iga järgmise õlikihi panemist vahelihv. Õli toimel puit pundub ja tõstab puusüüd üles. Kui jätta pind lihvimata, siis tundub see kare. Kui soovid läikivamat ja tugevamat pinda kasuta Õlivaha või Le Tonkinois õlilakki. Võrreldes Linaõliga annab Õlivaha puitpinnale parema niiskuskindluse ja tugevuse. Le Tonkinois lakk annab pinnale lakile omase kaitse. Ta talub vahast paremini niiskust ja sobib nii paremini näit. puitpinnale vannitoas. Kui viimistled tööpinda (laud, tool, köögi töötasapind), siis kasuta
GW-201 või GW-300. Õhuniiskus tilkumistsoonis peab olema 55%-77%. Raamid ja lengid peavad olema paigutatud riputuskonksude otsa 15-35° nurga all, et üleliigne immuti või krunt paremini kogumisrenni valguks. Kuivatus tunneli temperatuur peab olema max 35°C. Kvaliteedilt peab jälgima, et tooted oleks ühtlaselt kaetud ja transpordi kärule paigutades ei tohi nad nakkuda. Akna lihvimine toimub käsitsi peale immutust abrasiivpaberiga K120-K150. Vahelihv peale kruntimist tehakse abrasiivpaberiga K180. Kindlasti tuleb jälgida, et ei lihvitaks nurki maha ja krunti ei tohi läbilihvida. Fuugid täita vastava värvitooni krundiga korrektselt ja ühtlase joana. 4 Lõppviimistlemine: Toode läheb värviliini. Raamid ja lengid peavad olema eelnevalt puidutolmust puhtad ja ei tohi esineda läbi lihvimist. Et värvi pihustamise tulemus oleks hea ja pind kvaliteetne, peab värvi ja aluspinna ning
Korralik ettevalmistus tagab, et viimistlusvärv nakkub hästi ning lõpptulemus saab ilus ja kauakestev. Uute kipsplaatpindade puhul alusta kruvipeadest ja vuukidest. Kruvipead peavad olema pinnast veidi seespool. Pahtelda kruvipead, tõmmates pahtlilabidaga pahtlit risti-rästi üle kruvipea. Edasi pahtelda üle vuugid, kasutades selleks spetsiaalset vuugipahtlit. Seejärel paigalda värskesse pahtlisse vuugilint. Vuugilint pahtelda üle õhukese pahtlikihiga. Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord üle ning vajadusel ka kolmas kord. Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada. Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas
· Vahapulgad- sobivad väikeste putukkahjustuste täitmiseks, eri värvi saab jootekolviga sulatades segada Lihvmaterjalid · Lihvpaber, lihvriie, pimps ja liivakivi. · Eriti jäme- 50-60(kalibreerimiseks) · Jäme- 80-100(vestmis-, höövli- ja rasplijälgede lihv) · Keskmine- 120, 150, 180(tavalihv) · Peen- 220, 240, 280(viimistlemata puidu lõpplihvimine) · Eriti peen- 320, 360, 400, 500 ja 600(viimistluskihtide vahelihv) 1. Must või tumepruun- ränikarbiid 2. Kollane- purustatud klaas 3. Roheline- alumiiniumoksiid 4. Punakaspruun- granaat(iseterituv)