käivitamist reostaadi takistust vähendatakse kuni 0-ni. Kiirust on võimalik muuta suurtes piirides (0...8 korda). Suurema kiiruse saamiseks tuleb voolu vähendada, mis läbib ergutusmähist. Alalisvoolumootorit ei tohi tühikäigul käia lasta, mida suurem on võimsus, seda suurem on ka kasutegur. Mähis koos südamikuga moodustavad elektromagneti. Masina pöörlevate mähistega osa nimetatakse rootoriks ja paigallseisvate mähistega osa staatoriks. Vahelduvvoolumootorite puhul on käivitusvoolu kordsus 5...7 korda suurem nimivoolust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühismähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Vahelduvvoolumootorite korpus on valmistatud malmist või alumiiniumsulamist. Pöörlev osa vahelduvoolumootoritel on rootor. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet.
Vahelduvvoolumootor. Automaatsüsteemides kasutatakse täiturmootoritena kolme või kahefaasilisi asünkroonmootoreid. Kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik suurema võimsuse (jõu) rakendamine. Süsteemides, kus on nõutav täiturmehhanismi kiiruse reguleerimine kasutatakse faasirootoriga kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid, kui kiiruse reguleerimine pole vajalik, kasutatakse lühisrootoriga kolmefaasilisi asünkroonmasinaid. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on lihtne ehitus, väikesed gabariidid, suhteliselt väikene käivitusmoment (vool). Puuduseks on keerukus pöörlemissageduse reguleerimise, väikene pöördemoment käivitusel ja suur pöörlemissageduse sõltuvus koormusest Elektromagnetid Elektromagnetite ülesandeks on muuta elektriline juhtsignaal reguleeriva organi edasi-tagasi liikumiseks või pöördumiseks mingi nurga alla . Elektriliste täiturseadmete seas on
Nullkiirusrelee kontaktide ühendus mootori käivitus-peatamislülituses sõltub relee ehitusest ning antud juhul pole seda näidatud. Moodsamate ajamite puhul võivad nullkiirusrelee kontaktid olla ajamit juhtiva programmeeritava kontrolleri sisendahelas. Asünkroonmootori lihtsa otselülituse puhul tekitab kõige enam probleeme mootori kaitse. Joonistel näidatud kaitselüliti ja sulavkaitsmed ei taga alati mootori kindlat kaitset kõigis võimalikes talitlusviisides. Kolmefaasiliste vahelduvvoolumootorite jõuahelate lülitusi saab kujutada ühe- ja kolmejoone skeemidel (joonis 4.4). Esimesel juhul lisatakse faaside arvu tähisena ühendustele kolm rööpset kriipsu. Joonisel 4.4 on näidatud eraldi kaitselüliti termo- ja liigvooluvabastid. Joonisel 4.5 on näidatud vahelduvvoolumootori staatorimähise täht-kolmnurk ümberlülitusskeem. Tähtlülituse korral on suletud kontaktori Q11 ja Q13 kontaktid, kolmnurklülituse puhul aga kontaktorite Q11 ja Q12 kontaktid. Jõuahelasse lülitatud
Analoogsignaali valik Toiteahelate, mootori ja Sisendid-väljundid pidurdustakisti ühendused Joonis 6.3. ABB komponentajam ACS 150 [4] 50 6.2. Sagedusjuhtimine Üheks kõige levinumaks vahelduvvoolumootorite kiiruse reguleerimise viisidest on mootori sagedusjuhtimine (frequency control), kus mootori pinge antakse ette sageduse funktsioonina U f ( f ) . Kõige lihtsamal juhul hoitakse pinge ja sageduse suhe konstantsena U / f const . See suhe tuleneb asjaolust, et sageduse kasvades suurenevad ka kaod mootori mähistes (vt. punkti 3.3), mistõttu tuleb sagedusega f suurendada ka pinget U. Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem on toodud Joonis 6.4. Tärn (*) suuruste juures tähendab
2. Käivitamise tüüpsõlm sõltuvalt elektromotoorjõust ................. 23 1.3.3. Käivitamise tüüpsõlmed sõltuvalt ajast ............................... 24 1.3.4. Pidurdamise tüüpsõlmed sõltuvalt elektromotoorjõust ............. 26 1.3.5. Juhtimise tüüpsõlm sõltuvalt läbitud teest ............................ 30 1.4. Elektrimootorite kaitse .............................................................. 31 1.5. Vahelduvvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid .................... 39 1.5.1. Lühisrootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem dünaamilise pidurdusega sõltuvalt ajast ............. 39 1.5.2. Lühisrootoriga asünkroonmootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitusvoolu piiramisega sõltuvalt ajast ............ 41 1.5.3. Faasirootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt-
Siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni kasutamisel vähenevad tunduvalt madalat järku harmoonilised, kuid teiste harmooniliste osakaal sõltub modulatsiooni kandevsagedusest. Antud modulatsioon on heaks lahenduseks, kui muundurit kasutatakse laias pingete ja sageduste vahemikus. Kuna pulsilaiusmodulatsiooni puhul on pinge ja sagedus mõlemad juhitavad, siis pole probleemiks nõutava sagedusega pinge saamine. Pulsilaiusmodulatsiooniga muunduritel tekivad mõningad probleemid vahelduvvoolumootorite juhtimisel. Sageli suurendavad väljundpinge harmoonilised komponendid võimsuskadusid mootoris ja pinge muutumise kiirusest sU põhjustatud liigpingeimpulsid rikuvad mootori isolatsiooni. Pulsilaiusmodulatsiooniga muundurite poolt genereeritud kõrge sagedusega pinge võib suurendada mehaanilisi pingeid vahelduvvoolumootori laagrites ja teistes võlliga ühendatud mehhanismides. Laagrite mehaaniline pinge tekitab akustilist müra ning murdumisi laagrite sõlmedes
annaabi.ee 
