magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. v Mähise tekib vool kuna pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. v Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. v Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorid erinevad selle poolest, et alalisvoolugeneraatori mähise otsad on ühendatud kahe teineteistest isoleeritud poolrõngaga, vahelduvvoolugeneraatori mähised otsad aga kahe teineteisest isoleeritud täisrõngaga.
ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi. Alaldi paiknemine : 1 rootor, 2 alaldi, 3 harjahoidik, 4- pingerelee Vahelduvvoolugeneraatori klemmipinge graafik peale alaldit Graafiku joon ei ole sirge. See joon muutub sirgele lähedasemaks siis, kui rootori pöörlemissagedus suureneb, või kui suurendatakse staatorimähises faaside arvu. Generaatori plussklemmi läbiva lubatud voolutugevuse (generaatoril kirjas) määravad ära staatori mähised ja alaldi. Kui lubatud voolutugevus ületatakse riknevad kõigepealt alaldi ja seejärel staatori mähised. Kõik kasutusel olevad
v =f · 32. Kuidas nimetatakse kiirgumist teisiti? Kiirgumist nimetatakse elektromagnetlainete tekkimiseks. 33. Mis on omavõnkesagedus? Millega on määratud võnkeringi omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega ja mahtuvusega. 34. Kuidas tekitada madalsageduslaineid ja kus need levivad? Madalsageduslaineid tekitatakse vahelduvvoolugeneraatori abil ja elektrienergiat kantakse üle juhtmete abil, sest vaakumis ja dielektrikus on lainete intensiivsus tühiselt väike. 35. Elektomagnetlainete liigid ja nende lainepikkused? Madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus röntgenikiirgus gammakiirgus 36. Mis on radar? Radar on seade ruumis paiknevate objektide avastamiseks ning nende asukoha või liikumiskiiruse määramiseks raadiolainete vahendusel. 37. Kuidas tekib infravalgus
Laadimisel hoiduda lahtise tulega lähenemisest! Plii on mürgine! Elektrolüüt on söövitav! Hapet kallata vette, mitte vastupidi! Hapet saab neutraliseerida sooda või nuuskpiiritusega. Vahelduvvoolugeneraatorite ehitus ja tüübid Vahelduvvoolu generaatoreid on kolme tüüpi: · püsimagnetist rootoriga vahelduvvoolugeneraator · sõltumatu (võõr-) ergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadega · endaergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadeta. Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori töötamine Kolmefaasilise elektromagnetilise ergutusega sünkroongeneraatoril ehk kontaktseadisega vahelduvvoolugeneraatoril on ergutusmähisesse juhitud kontaktseadise kaudu vool välisvooluallikast. Kuna vool ergutusmähises (alalisvool) ei muutu ükskõik missuguses mähise asendis (mähis pöörleb koos rootoriga), siis tekkiv vool staatori mähistes muutub nii suuruselt kui ka suunalt. Rootori pöörlemisel lähenevad poolused vaheldumisi staatori
Sünkroonkompensaator on tühijooksul töötav üleergutatud sünkroonmootor, mille eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d 2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse ergutusmähis rootorile Kontaktrõngad ja harjad ühendavad ergutusmähist ergutiga (alalisvooluallikaga)
pide, helisignaali jne. sisse-väljalülitamine muudab välis- ahela takistust. Takistuse suur muutumine võrreldes nomi- naalsega põhjustab aga pinge kõikumise üle lubatud piiride. Püsimagnetiga generaatori karakteristikut parendab staatorimähise jagamine osadeks, mis iseseisvalt toidavad üksikuid voolutarviteid või nende rühmi. Selgituseks on tabelis 5 toodud mootorrataste -'M-105, «Voshod», «Minsk» jt. püsimagnetitega generaatorite staa- Vahelduvvoolugeneraatori karaktenstlku parendamise torimähiste koormuse jaotused. Mootorrattal «Voshod-2» teine vahend on paispool («Voshod-2» jt.). Pool koosneb käsutati näiteks kuni 1973. aasta teise pooleni generaato- terassüdamikust ja paljude keerdudega mähisest. Paispool rit -F-421A, millel valgustusseadiseid toideti neljast poolist. suurendab generaatori välisahela induktiivtakistust ja