....................9 2 Sissejuhatus Maailmas on umbes 6700 tuvastatud keelt, millest enamus keeli kõneleb vähem kui tuhat inimest. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv- ja sümboleid kasutav loom. Teiste elusolendite suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis. Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3
kõigest hingest, mis on üpris loogiline, arvestades eelöeldut. Ei saa olla vähegi erapooletut arvustust, kui pole mingit ühist arusaamist arvustuse ülesandeist või teoste väärtustest. Pealegi, kui teadusel lõid kõikuma absoluutsed alused, siis hakati toonitama tema kasulikkust. Loomulik, et kunsti ja kirjandusega peab sündima seesama, kui ka nemad, kaota vad oma absoluutsed tunnused või mõõdud: ka neilt peab hakkama nõudma praktilist kasu, mille võib elu konjunktuuri vahelduvuse tõttu kas või igapäev uuesti ja muudetult kindlaks määrata. Ja et seda Euroopas ning mujalgi nii laialdaselt viimasel ajal tehakse, siis on see uueks tõenduseks, mil määral oleme kaotanud usu mitte ainult klassikalise kunsti ja kirjanduse olemasolusse, vaid kirjandusse ja kunsti kui omapäraseisse hinge- ja vaimuavaldusisse üldse. Ikka enam ja enam kaldume uskuma, et ajaleht oma juhtkirja ja kuriteo- ning õnnetuse sõnumitega on ainuke õige hinge kosutus ja vaimuvara.
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik
01.020. nähtused. Kogemusanaloogiatel tuleb näidata, millised paratamatud aprioorsed seosed peavad antud olema, et oleks üldse mõteldav korrastatud kogemusmaailm. Analoogia tähendab kreeka keeles vahekorda, relatsiooni, proportsiooni. Selliseid kogemus- analoogiaid on kolm ning nad vastavad kolmele ajamoodusele – püsivusele, järgnevusele ja üheaegselt-olemisele: a) “substantsi püsivuse printsiip”: “Nähtumuste igasuguse vahelduvuse puhul on substants püsiv ja selle hulk looduses ei suurene ega vähene” (B 224). b) “kausaalsuse seaduse kohase ajalise järgnevuse printsiip”: “Kõik muutused toimuvad vastavalt põhjuse ja tagajärje seose seadusele” (B 232). c) “vastastikkuse toime ehk ühteseotuse seaduse kohase üheaegseltolemise printsiip”: “Kõik substantsid, kuivõrd neid tajutakse ruumis üheaegseina, asuvad täielikus vastasmõjus” (B 256).
· juratsi · neenetsi · sölkupi · kamassi · matori Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust
annaabi.ee 
