vastuvõtlikud. Mõned vahetud unenäod on heade tuttavate kohta: kõige rohkem ettenägemist esineb just tuttavate puhul, sest tuttavad hoolivad üksteisest kõige rohkem. Nii nagu nad juba eemaltki märkavad teist ja tunnevad ta kohe ära, samuti on see ka mõjutuste puhul. Headelt tuttavatelt saadakse ju kõige tuttavamaid mõjutusi. Melanhoolikud on oma vastuvõtlikkuses heaks märklauaks, justkui kaugviskajatele tabamiseks. Nende heitlikkuse tõttu vahelduvadki neil ridamisi kujutluspildid, justkui oleks Philaigidese luuleteosed hullude käes, kes neid omamoodi loevad ja uurivad, nagu näiteks Aphroditet, ja seostavad seal suvalisi asju. Vastuvõtlikkuse tõttu ei taandu neil üks mõjutus teise mõjutuse toimel.1 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes Iga inimene on eraldi isiksus. Unenägude omapära sõltub rahvusest, religioonist, kasvatusest, kliima tingimustest riikides, kus me elame
Miks see nii on, seda sellepärast et me kõik liigume kaasa planeedi Maa pöörlemisega ümber oma kujuteldava telje, liigume kaasa Maa tiirlemisega ümber Päikese, Päikesesüsteemi tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tuuma, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi pideva paisumisega. Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant
Miks see nii on, seda sellepärast et me kõik liigume kaasa planeedi Maa pöörlemisega ümber oma kujuteldava telje, liigume kaasa Maa tiirlemisega ümber Päikese, Päikesesüsteemi tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tuuma, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi pideva paisumisega. Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant
ümber Päikese, Päikesesüsteemi tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tuuma, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi pideva paisumisega. Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ( ainuüksi juba Universumi paisumise tõttu ). Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant
annaabi.ee 
