tähtedest, gaasidest ja udust. Me näeme Maalt palju galaktikaid, kuid paljud on meie nägemisvõimest kaugemal. Kokku on Universumis umbes 100 miljardit galaktikat. Neid võib näha igas suunas. Mõned on nii lähedal või nii suured, et võib näha nende kuju ja üksikuid tähti. Neid näeb läbi teleskoopide, mis asuvad kas maapinnal või Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Kõik teised planeedid ja Kuu, iga väiksemgi kivi kosmoses ning igaüks nendest loendamatutest tähtedest pöörleb ümber oma telje. Samaaegselt pöölemisega liiguvad need objektid ka läbi kosmose. Samal ajal Päike, Maa ja kõik teised kehad, mis moodustavad Päikesespüsteemi liiguvad kui ühtne tervik. Nad tiirlevad ümber Linnutee Galaktika keskpunkti. Oma asukohast Linnuteel vaatame me kosmosesse ja näeme galaktikaid. Galaktikad asuvad parvedes, mis kiirustavad eemale nii meie
ettevõttesse ei tähenda ainult muutust personalinimekirjas. Mõistmaks iga töötaja väärtust organisatsioonile on vaja inimest kui indiviidi paremini tundma õppida ja mõista tema käitumist organisatsioonis. Tuleb ühildada isiklikud eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. Muudatuste protsessis tuleb teha võimalikult palju selgitustööd ning rõhutada, et iga indiviid on protsessi kaasatud ja tema arvamus on tähtis. Muutusi organisatsioonis võib vaadelda erinevate kultuuride vaheldumisena. Igal organisatsiooni arengustaadiumil on valdavaks mingisugune kultuur, mida iseloomustab erinev juhtimistiil. Igale inimesele, kui juhile, on mingi stiil lähedasem kui teine ja ta tunneb ennast organisatsioonis mugavamalt, kui organisatsiooni arenguaste on just tema stiilile kõige sobivam. Samas on juhtide ebaõnnestumise üheks oluliseks põhjuseks see, et nad valivad vale stiili, mis ei vasta organisatsiooni arenguastmele. Organisatsiooni pideva
mingeid tavauuringul määratavaid kõrvalekaldeid) või jäävad küll teatud muutused (näiteks arm peale mädapaise paranemist), kuid need muutused ei ole aluseks sama haiguse taastekkeks. Krooniline haigus inimene ei tervistu täielikult, mingid kõrvalekalded normist jäävad püsivalt, kusjuures need muutused on aluseks haiguse ägenemisele. Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine
tseoliitidega. Madala astme moone: moondekivimid on peeneteralised. Nt kvartsliiva muutumuisel liivakiviks. Kõrge moondeastme kivimite (gneisside) põhimassi mineraalid on enamasti keskmiseteralised (suurusega 2-5 mm). Koos vilkude osakaalu vähenemisega kaob kivimeist kildaline tekstuur ning areneb tumedate (biotiit, amfiboolid, pürokseenid) ja heledate (kvarts, päevakivid) mineraalide kihtide vaheldumisena gneisiline tekstuur. Löögil jagunevad gneisid tüüpilisena vähemalt paari sentimeetri paksusteks, ebatasase pinnaga plaatideks. Porfüroblaste võivad anda ortoklass, granaat, disteen, kordieriit, küünekivi, pürokseen jt. Moondeastme kasvu suunas toimub tavaliselt mondekivimite terasuuruse suurenemime. Kõrge moondeastmega kivimid on enamasti jämedateralised. 139. Metamorfismi faatsiesed, nende seeriad
tehnoloogiliste, demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste rütmid ja faasid, ning kaubanduse ja vahetuse trendid ja tendentsid. Konkreetsemalt muutub nende faaside kestus 5 ja 50 aasta vahel: See trend on Idega tegeledes Braudeli ajaperspektiividest muidugi kõige huvitavam; seda võiks nimetada ka sotsiaalseks ajaks. Ajalooline areng sellel tasandil on vaadeldav tsüklite kontinuumina, ekspansiooni ja kontraktsioonifaaside vaheldumisena. Id toetavad ajaloolist arengut, võivad aga takistada sotsiaalset arengut. lühimat ajaperspektiivi nimetatakse sündmuste ajaks. See sisaldab mikroajaloo kiire liikumise sündmuste ja situatsioonide vormis, mida võib seostada ka kindlate isikute ja tegevustega. See aeg on ainus perspektiiv, millest huvitub traditsiooniline jutustav ajalugu mida kritiseeris Simiand. Struktuurid ja Id võivad toetada ajaloolist arengut, võivad seda aga ka takistada. Kunsti roll keskajal
annaabi.ee 
