materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitööstus ja keemiatööstus. Teenindav majandus tegeleb teenuste pakkumiseka eraisikutele, ettevõtetele ja riigiasutustele, näiteks haridus ja teadus. Kuidas iseloomustatakse majanduse struktuuri Majanduse struktuuri iseloomustatakse mingi piirkonna hankiva, töötleva ja teenindava majanduse vahekorrana Mida kujutatakse majanduskaartidel Kujutatakse paljusid majandusnähtusi nagu tööjõuga seotud protsesse, ettevõtete ja majandusharude paiknemist, teid, kaupade ja inimeste liikumist jms. Ning levikut Nimeta erikaarte mida kasutatakse igapäevases majandustegevuses Erikaardid nagu näiteks merekaardid, teedekaardid ja ka turismikaardid jme Mille pooles erinevar kartogramm ja kartodiagramm Kartodiagramm on taustakaardile paigutatud arvjoonis, millega saab kirjeldada
Et eetikale pühendatakse üha rohkem tähelepanu, näitab midagi väga olulist, nimelt meie ühiskonna elu ja eneseparanemise jõudu. Eetika arutelu ja debatti ühiskonnas võiks võrrelda ühe organismi immuunsuskaitsega, mille kaudu organism ravib ennast ise, kui haigestub. Kui aga tõbi on küllalti tõsine, ei suuda organismi immuunsuskaitse organismi ravida ja siis tuleb kirurgi oskused käsile võtta. Äri ja poliitika vahekorda võib vaadata raha ja võimu vahekorrana. Milline on rahakate ettevõtjate suhtumine avalikku võimu? Kas võim on seal, kus on raha? Kas seadus ja võim on midagi niisugust, mida saab raha abil enda huvides kasutada ja kujundada? Kas teatud jõukuseni jõudmisel võib inimene end ühiskondlikest normidest kõrgemaks pidada ja hakata oma meetodite järgi tegutsema? Millised neist aga võivad osutuda eetiliselt küsitavateks? Millal võib mõjukate otsusetegijate arvamuse kallutamiseks
üksteisest lahutatud asjades, näiteks õigluse idee sisaldumist kõigis hetkel eksisteerivates õiglastes inimestes? See tähendaks justkui seda, et õigluse ideid on sama palju kui õiglasi inimesi või et ühtne õigluse idee tükeldub sama paljudeks osadeks kui on õiglasi inimesi. Sokrates püüab niisuguse kriitikatule all sattununa asja päästa sellega, et määratleb osavõtu vahekorda idee ja meeleliselt tajutavate asjade vahel eeskuju ja jäljendi vahekorrana. See on just see antud vahekorra käsitlus, millele Platon toetus “Timaios”`es. Selle käsitluse vastu arendab Parmenides argumendi, mis on hiljem tuntuks saanud “kolmanda inimese” argumendi nimetuse all. Ta lähtub sellest, et eeskuju ja jäljend peavad olema teineteisele sarnased, ja kui idee ning temale vastav meeleliselt tajutav asi on teineteisega selles vahekorras, siis peavad nad ka üksteisele sarnased olema. Sarnasus sarnastes asjades on aga ideedeõpetuse
o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana Osoonikihi paksust atmosfääris mõõdetakse Dobsoni ühikutes Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrõhule (1 atm) temperatuuril 0 °C; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad:
annaabi.ee 
