Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku. (2) Kui vahekohtu kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt, võib viimane esitada
konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. Pooled võivad ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. 38. vahekohtu pädevus Vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Seejuures tuleb vahekohtu kokkulepet käsitada ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kui vahekohus on tunnistanud end ebapädevaks, taastub tavaline kohtualluvus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist. 39. Vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted Vahekohus ehk arbitraaz on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Eristatakse alalisi ja kaasusepõhiseid (ad hoc) vahekohtuid. Alalisel vahekohtul on oma reglement ja alaliselt tegutsev sekretariaat (kantselei). Kaasusepõhine vahekohus moodustatakse ühe kindla vaidlusküsimuse lahendamiseks. Vahekohtunikud võivad, kuid ei pea ilmtingimata omama juriidilist kõrgharidust. Eestis reguleerib vahekohtute tegevust Tsiviilkohtumenetluse seadustiku XIV osa. Alaliselt tegutsevate vahekohtute lahendid on rahvusvaheliselt tunnustatud neis riikies, kes on ratifitseerinud 10.06.1958 a
Õigusmõistmine kolmandal isikul on tulenevalt oma ametiseisundist või poolte tahtest voli ja autoriteet langetada tulikusimuse suhtes siduvaid otsuseid. Selleks isikuks saab olla kohtunik või vahekohtunik. 95. Mis on arbitraaziklausel? Arbitraaziklausel ehk vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhetest tulenev vaidlus. 96. Nimeta need eelised, mis vahekohtul võrreldes tavakohtuga on. Vahekohtu ehk arbitraazkohtu!! Otsus on lõplik ja siduv pooltele. Arbitraazikohtu otsused on lõplikud ja pooltele siduvad ning otsuse sisu vaidlustada ei saa. Kull aga annab seadus võimaluse esitada taotlus Tallinna Ringkonnakohtule Arbitraazikohtu otsuse tuhistamiseks, kui menetluse kestel on rikutud protsessinorme. Eestis tehtud vahekohtu otsust on kerge täita välisriikides.
annaabi.ee 
