Müotoom selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased Dermamüotoom skeletilihaste eellased ja selja dermise rakud · Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi.
Paraksiaalne mesoderm Pea, somiidid Lateraalne mesoderm Süda, (vere)ringesüsteem, kehaõõnsused Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm moodustab korda e seljakeeliku, mis määrab kogu organismi anterioposterioorse telje. Kõrgematel selgroogsetel esineb embrüonaalses staadiumis, kus seljakeelik on tugiorgan. Hilisemas arengus lähevad kordamesodermi rakud selgroo vahediskide koosseisu. Lisaks on seljakeelik tähtis signalisatsioonikeskus. Mis on paraksiaalne mesoderm? Paraksiaalne mesoderm on embrüonaalse mesodermi osa, mis asub kummalgi pool neuraaltoru ja seljakeelikut. Paraksiaalse mesodermi tagaosast arenevad somiidid ja peaosast näo sidekude ja muskulatuur. Somiitide areng ja derivaadid Anterioposterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalset mesodermi nimetatakse somiidiks
kontraktsioon lakkab ja troponiini-tropomüosiini kompleks taaskatab müosiini sidumiskohad SÜDAMELIHASKUDE Tahtele mittealuv kude, koe moodustavad pikad hargnevad südamelihasrakud e kardiomüotsüüdid, suur rakutuum paikneb keskel (iga kardiomüotsüüt sisaldab ühte tuuma), satelliitrakud puuduvad, esineb ainult südame müokardis Omavahel on kardiomüotsüüdid ühenduses vahediskide e seostusdiskide abil – seovad kardiomüotsüüdid südamelihaskiududeks ja lisaks juhivad nad erutuslainet ühest kardiomüotsüüdist teise Vaheketastes esinevad nii rakke kooshoidvad desmosoomid kui ka kommunikatiivsed aukliidused Südamelihaskoes eristame samuti heledaid ja tumedaid ristivööte, mis on tingitud kontraktsiilsete filamentide paigutusest
Kingella. Eikenella. Kingella. Väiksed G- kokobatsillid, morfoloogiliselt sarnanevad Neisseriale, paiknevad inimese orofaarünksis. Fakultatiivsed anaeroobid, fermenteerivad süsivesikuid, katalaas-, on kasvutingimuste suhtes nõudlikud. Kõige tavalisemalt isoleeritav liik - K. kingae – tekitab peamiselt septilist artriiti lastel, endokardiiti kõigis vanustes patsientidel, bakerieemiat, lülisamba vahediskide põletikku. Tuvastamiseks kliinilisest materjalist läheb 3 päeva või kauem – kasvab aeglaselt. Enamik tüvesid on β-laktaamidele, tetratsükliinidele, erütromütsiinile, fluorokinoloonidele, aminoglükosiididele tundlikud. Eikenella. Haemophiluse-sarnased, koloniseerivad orofaarünksit. Eelnevalt esineva südamehaiguse korral võivad põhjustada alaägedat endokardiiti. E. corrodens on mõõduka suurusega liikumatu fakultatiivselt anaeroobne G- pulk
Süstikkaladel ja silmudel on seljakeelik telgorganiks ka täiskasvanud isenditel (selgroog puudub). Mantelloomadel esineb seljakeelik vaid vastsetel. Lõuna-Aafrikast leiti esimesena latimeeria, mis sai nime selle nö teadusele esimesena esitlenud naise Latimer järgi. Latimeerial ja tuuradel ka seljakeelik post-embrüonaalselt. Kõrgematel selgroogsetel loomadel on seljakeelik ajutine embrüonaalne organ, kui hakkab moodustuma selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu (Nucleus pulposus). Seljakeelik toimib embrüo aksiaalskeletina kuni õiged tugistruktuurid moodustuvad (kui seljakeelik ei formeeru korrektselt ei ole võimeline embrüo pikenema). Seljakeeliku mesoderm moodustub gastrulatsioonil sõlme piirkonnast ja eristub ülejäänud mesodermist juba gastrulatsiooni staadiumis. Seljakeelik on vajalik aksiaalskeleti asukoha määramiseks, pikeneb neuraaltoru suhtes ventraalselt ehk kõhtmiselt.
annaabi.ee 
