saanud suurepärase kuulmise ja nägemisega ideaalsed kiskjalised, lihatoidulised loomad (karnivoorid). Saakloomade püüdmisel ja kinnihoidmisel olulist tähtsust omavad küünised on kõverad, nõelteravad ja sissetõmmatavad. Seetõttu ei murdu nad jooksmise ajal ära. Tallad ja käpamõhnad on kaetud karvadega, mis muudab loomade liikumise hääletuks. Kaslased on suurepärased kütid, neil on tugev lihaseline keha, ettepoole suunatud silmad, nugateravad hambad ja vahedad küünised. Enamik ei söö midagi peale liha; paljud elavad üksi ja nad tegutsevad sageli öösiti. Kõik kaslased kütivad sarnastel viisidel, sõltudes nägemisest ja kuulmisest, et õigesti vahemaid hinnata ja nõrgemaidki helisid tabada. Kaslased jälitavad saakloomi vaikselt, püsides peidus, kui nad saagi poole hiilivad. Kui kaslased on piisavalt lähedal või neid märgatakse, siis nad ründavad. Kui nad on saagi
LÕVI Lõvi- väga suur, võimsa kehaehitusega loom. Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on täiskasvanud isaste pikk lakk, mis katab kaela, õlgu ja rinda, kusjuures ülejäänud keha on kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism.
minema pühkida. Kuigi see on nende eesmärk olnud. Hoopis vastupidi. Mida alatumad on olnud orjastavate riikide salasepitsused, seda tugevamaks on kasvanud meie eelkäijate iha vabaduse ja sõltumatuse järele. Seda tõestasid meie isad ja vanaisad Eesti Vabadussõja lahingutes ja Teises maailmasõjas, mil tuli oma verd valada nii Saksa-, kui Venemaalt tulnud agressorite vastu. Aga nad ei löönud araks. Kuigi sõjasüütajatel olid vahedad mõõgad ja surma külvavad tulirelvad, oli meie vabadusvõitlejate selja taga oma maa ja rahvas, oma kodud, oma perekonnad, lapsed. Ja see teadmine andis vaenlaste vastu võitlevatele kangelastele jõudu võõrad sõjardid meie maalt minema kihutada. Kuigi see võttis aastaid, aastakümneid. Minule meeldib see maa sellepärast, et siin on kõike, mida üks nooruk kasvamiseks ja täisväärtuslikuks inimeseks kujunemiseks vajab. Siin on töökad ja edasi püüdlikud
sündinud: Tallinna inimesed ja tänavad. "Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on "Takso Tallinna taevas" kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). "Takso Tallinna taevas" on mitut sorti luuletustest koosnev püramiid. Püramiidi tipus on mõned väga vahedad luuletused, mille puhul hüüatad "oh sa!" Püramiidi keskmise ja laiema kihi moodustavad tekstid, mis nagu on ja ei ole kah. Kõige alumise osa moodustavad tekstid on aga surnud täiteaine, mis on kujundaja tahtel kohati kasti löödud. Olgu öeldud, et mõnes kastis on siiski täitsa elus tekst, ja mõni surnu ei leba kastis. Mitmes luuletuses on omapäraseid kujundeid, mis on kahjuks kas sõnaohtruse või sisutühjuse alla ära lämbunud. (Eesti Päevaleht, 2. september 2006 Tuuli Botik :
Metssiga on tüüaka kehaehitusega mustjaspruuni harjaskarvastusega sõraline sigalaste sugukonnast. Levila, kus metssiga elab, hõlmab Põhja-Aafrika ja Euraasia; asustab peamiselt leht- ja segametsi, lõunapoolsetes piirkondades roostikke. Viimastel aastakümnetel on leviala suurenenud põhja suunas, kohati 60. laiuskraadideni. Kuldi tüvepikkus on kuni 2 m, õlakõrgus 120 cm, mass kuni 45 125 kg; emised on väiksemad. Kuldi vahedad pikad kihvad suunduvad ülespoole. Kihvad on olulised rivaalidega võitlemises, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kõigesööja, toitub taimede juurtest, mugulaist, võrseist, viljadest, vihmaussidest, putukaist ja nende vastsetest, pisinärilistest, munadest ja raipeist. Metssead tuhnivad toiduotsingul üles suuri alasid, kohati kahjustavad ka põllumaad ja metsakultuure; karmil talvel vajab lisatoitu. Talvel on metssead
annaabi.ee 
