temperatuuriga. Kui aparaat on valitud lühiajaliseks talitluseks kestevtalitluste kriteeriumide järgi, ei jõua selle temperatuur tõusta ületemperatuurini, mis aga tähendab, et aparaat ei ole termiliselt ära kasutatud. Järelikult tuleb lühiajalises talitluses töötav aparaat valida nii, et ta saavutaks lubatava ületemperatuuri. See tähendab, et sellist aparaati saab koormata suurema vooluga. Vaheajaliseks talitluseks nimetatakse talitlust, kus tööperioodid on väikeste pausidega. Pärast sisselülitamist aparaat soojeneb ning pausi ajal jahtub. Kuigi aparaat ei soojene lubatava ületemperatuurini jõuab ta lõpuks olukorda, kus tööajal toimuv ületemperatuurikasv muutub võrdseks pausi ajal ületemperatuuri langusega. Tekib kvaasistatsionaarne soojuslik reziim.
Või ekvivalentse voolu meetodiga. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mootor valitakse ekvivalentse voolu, mitte keskmise voolu järgi kuna muutliku graafiku ekvivalentväärtus on alati suurem kui keskväärtus. 3. variant Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafikvõib olla antud võimsuse sõltuvusena ajast Mootori valimine lühiajaliseks talitluseks Lühiajalises talitluses on otstarbekas kasutada erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Mootori valimine vaheajaliseks talitluseks Mootori valiku metoodika vaheajaliseks talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluseks mootori valikuga.
Valitud mootori käivitus- ja maksimaalmoment peavad olema suuremad koormusgraafiku Mt= Md=J(d/dt)+(/2)(dJ/dt) Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi vastavatest momentidest. Arvesse võib võtta ka võimaliku momendi vähenemise pingekao. elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Sellised on vänt-kepsmehhanismiga masinad. 37. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. Mootori valiku metoodika vaheajaliseks Kui inertsimoment on püsiv suurus, siis muutub valem lihtsamaks: Mm- Mt= Md=J(d/dt). Kui elektriajamis on talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluse mootori valikuga. Soojuskaod ei muutu kogu mootori edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Elektriajami põhivõrrandite töötamisaja kestel
M max = = = 36,06 Nm. 2nn 2 1430 Maksimaalse momendi ületamise kontroll 152,9 < 1,336,06, 43,5 < 46,88. Arvestades pingekadu on mootori vääratusmoment väiksem kui töömasina maksimaalne moment. Seega valitud mootor momendi järgi ei sobi ja valida tuleb ühe astme võrra võimsam mootor. See on aga juba eespool valitud MT100LB, Pn = 3,0 kW. 6.8. Mootori valimine vaheajaliseks tööks Ülesanne 6.14 Valida mootor joonisel 6.14 kujutatud koormusgraafiku järgi töötavale töömasinale. Töömasina pöörlemissagedus n = 24 s-1. P, W Pv Pv Pv 1,5 1,0 0,5 tt t0 tt t0 t, s Joonis 6.14. Töömasina koormusgraafik: Pv = 1,425 kW, tt = 2813 s, t0 = 5709 s.
kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelikke kadusid. Selles väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. 35. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks. Mootori valiku tingimuseks on maksimaalse saavutatava temperatuuri võrdsus lubatavaga. Maksimaalse temperatuuri võib avaldada soojenemiskõvera järgi 36. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. 37. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. Juhtimine eeldab valikut vähemalt kahe võimaliku variandi vahel. Lihtsaimal ajamil on vähemalt kaks olekut: töötamine ja seisak. Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises
annaabi.ee 
