Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (üldisel juhul lambi abil) ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneripuhastus mehhanismi abil. Laserprinterite konkreetsetes mudelites on muidugi mõningaid erinevusi, eeskätt laseroptilises süsteemis, koroonalaengutekitamis- ja rakendamisviisis(kasutatakse ka koroonatraati) ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte on kõigil sama. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks.
Kõik nõelmaatriks printerid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi ja -keemilisi protsesse. Ülevaade levinumatest printeritüüpidest Nende printeritüüpide seas on enimkasutatavad nõelmaatriksprinterid, termoprinterid, laser/LED-printerid ja jugaprinterid. Õis- ja löögiga ridaprinterid on kasutusest peaaegu kadunud. Sublimatsiooni- ja vahaprinterid kuuluvad aga kallite värviprinterite hulka, mida kasutatakse ainult proffessionaalsete rakenduste puhul. PARAMEETRID VÄRVILISUS Paljud kaasaegsed printerid võimaldavad värviprinti, kuid ka monokroomsed printerid pole kaugeltki oma tähtsust minetanud. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust - musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, ja virvtoonimist - näiliste pooltoonide tekitamist
läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (üldisel juhul lambi abil) ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneripuhastus mehhanismi abil. Laserprinterite konkreetsetes mudelites on muidugi mõningaid erinevusi, eeskätt laseroptilises süsteemis, koroonalaengu tekitamis- ja rakendamisviisis (kasutatakse ka koroonatraati) ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte on kõigil sama. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks. Jugaprintimise algidee pärineb jaapani firmalt Canon, esimese tuntud
Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka
annaabi.ee 
