Elasid hilisema Rooma, (PRAEGUSE Itaalia) keskosas etruskid. Roomlased võtsid etruskidelt üle palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist. Vana-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikaina: mosaiiki, vahamaali ja frescot Seinamaalide teemad on sagelivalitud antiikmütoloogiat ja olustikust, veel luuakse portreid (Egipituse aladel muumiaportreid), maastikke ja isegi natüürmorte Rooma maalikunstnikud oskasid kujutatavat modelleerida ruumiliseks valguse ja varju abil. Samuti kasutasid ruumilise illusiooni saavutamiseks perspektiivi. Mosaiigitehnikas põrandailt võttis majja sisenejat vastu ,,kuri koer" Kasutatud materjal http://www.tusciaetrusca
kaunistada. Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv, kõigile jumalatele ehitatud ,,PANTEON". Templil on kuppel, mille läbimõõt on 43,4m. Vee juhtimiseks linna ehitati akvedukte e veejuhtmeid. Veejuhtmed tõid puhast vett antiikaja kämblusasutustesse termidesse. Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana- Rooma maalikunstist. Vanas-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikana mosaiiki, vahamaali ja frescot. Märjale kohvripinnale maalitud pilt. Maaliti seinakrohvile, puidule. Seinamaalide teemad on sageli valitud antiikmütoloogiast ja olustikkust, veel luuakse portreid, maastike ja isegi natüürmorte. · Cheopsi püramiid ainuke säilinud maailmaime. Egiptus, Giisa väljal. 2551-2471 ekr. · Babüloni rippaiad. Mesopotaamia. · Zeusi kuju Olümpias. Vana Kreekas Olümpias. 432 ekr. Kuju oli 12m, kullast valmist.
mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri pindasid ning värvi kulub sõna otseses mõttes ämbrite kaupa. Ajaloolisest vaatevinklist on liimmaal olnud ka omaette maalimiszanr, kuid just seesama ajalooline vaatepunkt toob välja ka liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna
Skulptuuri alla käib ka reljeef. ( Arhailisel ajal skulptuurid jäigad ja rahulikud, hellenismi ajal aga pingelised ja emotsiooniküllased.) Reljeefid olid peamiselt kõrgreljeefid, peaaagu skulptuur aga siiski seinas kinni.. MAALIKUNST Vaasimaalid Kirjalikke andmete järgi on teada, et maali kunst oli väga kõrgel järjel. Aja jooksul on kõik hävinud ja KREEKA MAALIKUNSTIST ON VÕIMALIK ETTEKUJUTUSE SAADA MAALITUD VAASIDE JA ÜKSIKute maalifragmnetide põhjal: Harrastati temperat ja vahamaali. Kreeka vaasid olid tarbenõud kus hoiti veini, toitu jne. Kujunesid välja kindlad vaasi tüübid kitsa keala ja kahe sangaga jne. Kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal ja punasefiguuriline vaasimaal. Vaasid kaeti musta läikima värviga(tundmatu) ja kraabiti musta värvi sisse kujund ja ümber kraabiti kõik valgeks. Punasega on nii et lihtaslt jäeti vajalik osa värvimatta. Detailid värviti peene pintsliga. Vaasidel on ka mitmesugused ornamendid
mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. c) Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri pindasid ning värvi kulub sõna otseses mõttes ämbrite kaupa. Ajaloolisest vaatevinklist on liimmaal olnud ka omaette maalimiszanr, kuid just seesama ajalooline vaatepunkt toob välja ka liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna
Skulptuuri alla käib ka reljeef. ( Arhailisel ajal skulptuurid jäigad ja rahulikud, hellenismi ajal aga pingelised ja emotsiooniküllased.) Reljeefid olid peamiselt kõrgreljeefid, peaaagu skulptuur aga siiski seinas kinni.. MAALIKUNST Vaasimaalid Kirjalikke andmete järgi on teada, et maali kunst oli väga kõrgel järjel. Aja jooksul on kõik hävinud ja KREEKA MAALIKUNSTIST ON VÕIMALIK ETTEKUJUTUSE SAADA MAALITUD VAASIDE JA ÜKSIKute maalifragmnetide põhjal: Harrastati temperat ja vahamaali. Kreeka vaasid olid tarbenõud kus hoiti veini, toitu jne. Kujunesid välja kindlad vaasi tüübid kitsa keala ja kahe sangaga jne. Kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal ja punasefiguuriline vaasimaal. Vaasid kaeti musta läikima värviga(tundmatu) ja kraabiti musta värvi sisse kujund ja ümber kraabiti kõik valgeks. Punasega on nii et lihtaslt jäeti vajalik osa värvimatta. Detailid värviti peene pintsliga. Vaasidel on ka mitmesugused ornamendid