Ta oli tuntud enda kriminaalromaanidega. Agatha on kirjutanud ka 6 armastusromaani aga neile ei ole tähelepanu eriti pööratud. Teda peetakse üheks tähtsaimaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Tema teoste kaks kuulsaimat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. 2. Kuidas nägi mrs. McGillicudy mõrva pealt? Mrs. McGillicuddy sõitis rongiga ja ta nägi vaguniaknast teise rongi kuidas mingi mees naise ära kägistas just siis rong kadus silmist. 3. Kuidas jõudis mõrva uurimine Lucy Eyelesbarrow kätte? Mrs. McGillicuddy läks oma sõbranna Jane juurde ja rääkis talle kogu loo, kuidas ta nägi mõrva pealt. Kui Mrs. McGillicuddy oli lahkunud siis Jane taippas, et laip on on kindlasti rongist välja visatud ja lähedal asuvasse mõisa ära peidetud. Seega Jane palkas endale nutika Lucy Eyelesbarrow abiks. 4
Kaarel tahtis teda hirmutada tõmbas tal mütsi peast peitis selle selja taha ja hüüdis: "Müts läks!" Rein hakkas nutma sest ema oli talle selle alles eile ostnud. Kaarel lohutas nooremat venda: "Pole viga pigista silmad kinni ma vilistan sulle mütsi jälle tagasi!" Rein panigi silmad kinni. Kaarel vilistas ja pistis mütsi mille haaras oma selja tagant, Reinule pähe. Noorem vend rõõmustas väga. Natukese aja pärast kui Kaarel tähele ei pannud, viskas Rein meelega mütsi vaguniaknast välja et näha kuidas vend selle tagasi vilistab. "Kaarel, Kaarel vilista! Ma viskasin mütsi aknastvälja," hüüdis ta naeratades. Kaarel kohkus ära sest tagasi ei osanud ta enam mütsi vilistada. Jaota tekst lauseteks. Pane puuduvad kirjavahemärgid. Paranda lause algustäht. kell lööb seitse ja Mikk ärkab ta läheb kööki kus laud on juba kaetud kümme minutit enne kaheksat jätab ta emaga hüvasti ning hakkab kooli
mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marplei ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima... Mõne hetke sõidavad kaks rongi kõrvuti. Elspeth McGillicuddy näeb vaguniaknast, kuidas kõrvalrongis keegi mees naise ära kägistab. Naine vajub põrandale ja rong kaob silmist. Kuid kes peale Jane Marple'i seesugust lugu tõsiselt võtaks? Lõppude lõouks pole ei teisi tunnistajaid ega kahtlusaluseid. Pole ka mõrvajuhtumit, sest laipa ei leita ning kedagi pole kadunuks kuulutatud. Miss Marple asub asja uurima ning palub mõrvari paljastamiseks oma intelligentse noore sõbranna Lucy Eyelesbarrow abi.
" Õppursõduri V. Everi naljalugu V. Ever jutustas, et ühel ilusal kevadisel päeval 1919. aastal, tulles soomusrongiga dessantretkelt, otsustas ta palju valupäevi näinud saapaid puhastada. Tal endal puudus aga saapahari ja ta laenas selle vanemallohvitser J. Mõissaarelt. Seejärel läks Ever otse lahtise vaguniakna juurde saapaid puhastama. Mõissaar küll hoiatas: "Vaata, et sa minu ausat harja vagunist välja ei pilla!" Sai selle öeldud ja kohe nagu saatuse tahtel kukkus hari vaguniaknast välja. Ever hüppas millelegi mõtlemata kohe sellele järele. Õnneks oli lumi pehme ja sõduripoiss viga ei saanud. Vedurijuht silmas, et üks kuulipildur kukkus arvatavasti vagunist välja. Ta pidas rongi kinni ning läks aru pärima, mis õieti juhtus. Õpilane Ever mainis seepeale, et pillas saapaharja välja. Vedurijuht sai seepeale vihaseks ja käratas : "Oh sa kurat, näruse harja pärast pidasin kogu rongi kinni!" Seejärel pani ta rongile tugeva auru peale ja jättis Everi maha
Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol, rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti) Sünesteesia mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas (teises modaalsuses) Nt kollane ja punane värvitooniga kaasneb soojusaisting jms. Kontrast vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. (hapu
Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol, rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti) Sünesteesia mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas (teises modaalsuses) Nt kollane ja punane värvitooniga kaasneb soojusaisting jms. Kontrast vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel
annaabi.ee 
