Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, LõunaKorea 8%, Hong Kong 5.2%, Tai 4.6% Import $856.9 billion (2012) $807.6 billion (2011) Tarbekaubad:
korraldamine (hagi koostamine), eksperthinnangute koostamine, lastekodulastele elamispinna muretsemine, perevaidluste, kooli- ja lapsevaheliste vaidluste lahendamine, tööotsingu toetamine, alaealiste komisjonis osalemine, toetuste ja teenuste määramisel osalemine, võrgustikutöös osalemine, lastele ja peredele suunatud teenuste arendamine. 2. Vaesus kui sotsiaalprobleem- Vaesed on inimesed, kelle sissetulek on alla vaesusepiiri; Ühiskonnas tähendab see laste suuremat suremust, suurem risk seaduserikkujaks saada, vaeste lastel kehvem arengukeskkond, suurem tõenäosus et võimed jäävad välja arenemata ja üksikisikuliselt tähendab see piiratud valikuvõimaluste tunne loob teise järgu inimese tunde, Isiksuse kasv on emotsionaalsetel põhjustel pidurdatud, Põlguse talumine endiste vaeste poolt loob alaväärsustunde. 3
Kuigi Peruus pole ametlikku riigi poolt määratud usundit, on 81,3% elanikkonnast rooma-katolikku usku, 12,5% evangeelset usku, 3,3% mõnda muud usku. Ainult 2,9% inimestest ei ole mingit usku. Mõned usud piiravad ka vabaabielu ja pereplaneerimist, mistõttu võib sündimus järgmiste aastate jooksul langeda. Peruus ei ole palju sisserändajaid, mistõttu ei pea riik vajalikuks sisserändajate piiramist. 34,8% riigi elanikkonnast elab allpool vaesusepiiri, mis põhjustab ka kõrge väljarändajate arvu. Kuna Peruu on alles demograafilise ülemineku esimeses etapis on Peruul jäänud veel palju arenguruumi, sest kaks demograafilise ülemineku etappi on riigil veel läbida.
inimõigused ja sotsiaalne hoolivus. 3.Arengutase Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav valdkond on kõige suurema osakaaluga 59,8 % , sellele järgneb tööstus 28.5% ja madalaim osa põllumajandus 11,7% (2009. aastal). Elektritoodang ulatub Portugalis 50,3 miljardi kWh-ni. 2012 aasta järgi kogu SKT on 244 960 miljardit USA dollarit. SKT üheinimese kohta on 19 768 USA dollarit. Populatsioon alla vaesusepiiri oli 18% 2006. aastal. Töötute protsent 2011. a oli 12,7%. Ainult 4,8% rahvastikust on kirjaoskamatud. Imikusuremus 2012 aasta järgi on keskmiselt 4,6 surma iga 1000 sünnikohta. Keskmine oodatav eluiga on 78,7 aastat. SKT-st 11,3% läheb haigekassa kuludeks (17 kohal maailma riikidest). 4.Majandusorganisatsioonid Portugal kuulub Ühendatud Riikide Organisatsiooni (ÜRO) aastat 1995. Portugal kuulub ja on ka üks rajaja riikidest NATO-s (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)
mitterahalinetoetus Sotsialtoetus – isiku/perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus Vältimatu sotsiaalabi – piisavate alatusvahenditeta isikule antav hädavajalik sotsiaalhoolekandeline abi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju Vaesus – sotsiaalne probleem kõige üldisema ressursside puudus või nappus Absoluutne/primaarne vaesus – inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesusepiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline/sekundaarne vaesus – inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri Pilet 7 1. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine. Õigusriigi tunnused. Põhiseadus kui õigusriigi alusdokument. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud
eurot. 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 64% EL-i keskmisest Inimkonna arengulugu kujutab endast peaasjalikult vaesuse ajalugu. Aastatuhandeid elasid hästi ainult vähesed ülikud. Alles eelmisel sajandil hakkas Põhja riikides järjest enam inimesi elama majanduslikult suhteliselt kindlustatud elu. Tegelikult pole vaesus kadunud ka Põhja riikides, kuigi vaeste osatähtsus on neis vähenenud 80-90 %lt 10-20 %le. Lõuna riikides elab aga rohkem kui miljard inimest allpool absoluutset vaesusepiiri, milleks loetakse sissetulekut 370 USD aastas. Majandusteadlaste arvutuste kohaselt oli veel sajand tagasi maailmas SKT ühe inimese kohta alla 1000 dollari. Tänapäeval üle 8000 dollari. Majanduslikus arengutasemes hakkasid maailmas regionaalsed erinevused süvenema umbes 5000 aastat tagasi. Tänapäeval on riikide majandusliku arengutaseme vahel väga suured erinevused. Majanduse niigi madala arengutaseme juures on Lõuna riikides ka majanduse kasvutempo aeglane.
annaabi.ee 
