Elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri arvutamisel käsitletakse sarnaselt eelmise elatusmiinimumi metoodikaga kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused. Uuendatud metoodikat kasutades selgus, et 2004. aastal oli leibkondade absoluutse vaesuse määr pisut (ligi protsendi võrra) suurem kui varasema metoodika järgi arvutatult — ligi 15% leibkondadest pidi tulema toime liikme kohta väiksema sissetulekuga kui seda oli uus absoluutse vaesusepiir. Neis leibkondades elas 16% kõigist leibkonnaliikmetest ning iga viies laps. Viimase kolme aasta võrdluses (joonis 2.5 ja Lisa tabel 17) näeme, et allpool absoluutse vaesuse piiri olevate leibkondade osatähtsus pidevalt vähenes. Nii elas 2006. aastal Eestis allpool absoluutse vaesuse piiri iga kaheteistkümnes leibkond, kus elas 8% kõigist leibkonnaliikmetest ja 11% lastest. http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
2001 aasta andmete järgi töötab Maltas veidi üle 145 000 inimese, kui töötuse määr on 3%. Tootmise protsent oli 22.4, sellele järgnes hulgi- ja jaekaubandus 14.7% ning avalik haldus ja riigikaitse oli 8.8%. Vaesus Maltas 2012 aasta uuring näitas, et inimeste palgast 15% jääb alla sissetuleku ja see loeti vaesuse suhtelisuse piiriks. Alla 18-aastaseid isikuid, kes vaevlevad vaesuse käes, on 23%, ning inimesed, kes on vanuses 65+, nende vaesusepiir on 17%. Tähtsamad majandusharud Malta tähtsamad majandusharus on põllumajandus, energiamajandus, tööstus ja teenindus. Põllumajandus Hõive põllumajanduses on alla 10-ne %. Põllumajandus mängib Maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28% eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse, kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6
Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas eeldatakse Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises
liikmetele huvialadega tegelemist, ei saa käia reisimas, veeta lihtsalt aega. Vaesus, mis on suhteline ja materiaalne on ebavõrdsusest tulenev vaesus. See on vaesuse kõige lihtsam vorm.me jagame oma pered pingeritta, tõmbame siia kuhugi piiri. Ütleme, et kõik pered, kelle sissetulek väiksem, kui on see piir, need on vaesed. See piir on vaesuspiir. See pole midagi muud, kui heaolustandard, mille alusel me kuulutame osa vaeseks. Kõige tuntum vaesuspiir on nn eurostat suhteline vaesusepiir. Selle loogika on välja töötanud euro liidu statistikaamet. Vaesuspiir on 60 prots sissetuleku mediaanist. Kui meil on 3 kodanikku, kellest üks teeni 1 eur, üks 2 eur ja kolmas 9 eur siis aritm keskmine on 4 eur päevas. Mediaansissetulek on 2 see kus väiksemaid ja suuremaid sissetulekuid on samapalju. Mediaansissetulek pegeldab seda harjumuspärast sissetulekut paremini, kui aritmeetiline keskmine
annaabi.ee 
