SP areng Euroopas · Iga mitte- või vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool · Rooma riik kehvikutele "leiba ja tsirkust". Sellega püüti kasvavaid rahvarahutusi vältida · Keskaegne Euroopa - vaeseid ja viletsaid abistasid kogukond, tsunftid ja kirik (alates 12.saj.) · Poliitilise ja religioosse võimu säilitamise vajadus! SP rakendamise põhjused · Inglismaa Elisabeth I vaesteseadused "tarastamise" (talupojad muutusid hulkuriteks ja kerjusteks, ülestõusud) mõju leevendamine · Saksamaa -Bismarcki sotsiaalturvalisuse programm (1880-tel) välistas revolutsioonilise situatsiooni tekke, tekitas algse a/ü liikumise · Beveridge plaan (1942) II. Maailmasõjast tingitud raskuste ületamine, tööhõivepoliitika · EL sotsiaalpoliitika subsidaarsus, best practice EL SP eesmärk · Järjekindlalt tõsta inimeste elukvaliteeti ja
globaliseerumine oli ka üks põhjustest: 1816- koolerapandeemia. prantsuse revolutsooni käigus riigistati kiriku varad ja kloostritele ja heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad. ja nende institutsioonide pinnal tekkis uus, riiklik meditsiin. pramstusmaal avastati ka et vaestes rajoonides on suremus suurem ja peab hakkama inimesi õpetama korralikut elama. inglismaal hakati vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel ja sellest lähtuvalt tehti ümber vaesteseadused. hakati mõistma, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. 19. sajandi keskel avastas Chadwick, et inimesed elavad haisvas keskkonnas ja alguse sai kanalisatsioon. tekkisid heategevad organisatsioonid. saksamaal kujunev välja politseiline tervishoiukorraldus-meditsiinipolitsei, st et riigi poolt surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck)
Inglismaa oli esimene riik, kes sai näljahädadest lahti. Sotimaal veel 1690ndatel, peale seda enam mitte. 1840ndatel Iirimaal. Ikaldusi oli, kuid näljahädasid enam mitte. Vaeste seadused (poor laws) - 1531, 1552, 1597, 1601, ja nende kehtestatud kohustusliku vaesteabi ja vaestemaks (poor rate) kõigilt kihelkonna elanikelt (tegelikult ennekõike kinnisvaraomanikelt) vaeste heaks. Tootlikkuse tõus 9-10 seemneni; al 16.sajandist Inglise kuulsad vaesteseadused (Poor laws), mis kindlustasid selle, et vaestele oleks tagatud ülalpidamine, toit. Vaeste olukord oli eeskujuks kogu maailmale, seda ei suudetud järgi teha. 1531a. esimene seadus: kodukohad peavad andma abi ning kerjused pidi saatma tagasi nende kodukohtadesse. Töövõimetud vaesed pidi saama kerjamiseks loa. 1532a. seadus: kohustuslikud registrid, kus oleks kirjas kõik töövõimetud vaesed; igas piirkonnas peavad olema annetuste kogujad ning need kes keeldusid annetamast võis tuua
enestes (mõnes mõttes terapeutilise nihilismi poliitiline analoog). Tegelikult tõid ka Villerme mõtted kaasa muutusi riigi poliitikas, nt keelati Prantsusmaal 1841 laste töö vabrikutes. Inglismaal valitsesid samad tendentsid ning mõttelised stereotüübid (nt William Farr, 1807- 1883), kuid seal hakati juba ka vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel ning peeti vajalikuks vähemalt linnade sanitaarset olukorda parandada. Inglismaa märksõna oli sealsed vaesteseadused (Poor Laws), mis reguleerisid vaeste, aga ka ,,moraalselt allakäinud" inimeste kohtlemist. Esialgu oli seaduste suhtumine enda objektidesse sarnane, kuid ühel hetkel hakati vaestel nende kvaliteedi alusel vahet tegema. Farr'i meetod oli nn ,,biomeeter" (demograafilised tabelid sündimuse ja suremuse kohta, kusjuures laste suremust peeti eriti oluliseks näitajaks). Ilmnes, et eluea pikkus sõltus varanduslikust seisust, töökohast ja hügieenist, Farr pidas eriti oluliseks haigestumise
annaabi.ee 
