2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur näljahäda · 19. Saj II poolel Iirimaal tekib feenide liikumine · 1867
mõõdukat rahalist abi. Selleks töötati välja tariifid, mis baseerusid kohalikul leivahinnal ja pere sissetulekul. See toi kaasa ühiskondlikule hoolekandele mineva raha vajaduse kiire suurenemise, vaestemaks kasvas kiiresti üle kinnisvaraomanike taluvuse piiri. Paljud inimesed otsustasid maa harimata jätta ainuuksi selleks, et maksust vabaneda. Asja lahendamiseks moodustati 1817. aastal parlamendikomisjon ja 1834. aastal toimus sotsiaalhoolekandesüsteemi reform. Võeti vastu nn uus vaesteseadus (Poor Law Amendment Act). Leiti, et vallad olid liiga väikesed üksused ning moodustati nende liidud, unioonid (Poor Lam Unions). Nende tööd asusid juhtima vaestemaksu maksjate valitud hooldajate komiteed (Board of Guardians). Varasemad linnades olnud ametnikud (Oiverseers) muutusid sisuliselt arveametnikeks. Unioonide ülesannete ring kasvas kiiresti, sest need olid mõnda aega ainsad kohalikud riigivõimu teostavad institutsioonid.
5. arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus riigi osalus heoluriigi kujunemisel Paul Spicker, 2000 1. stabiilse majanduskasvu kindlustamine 2. inimõiguste kaitsmine 3. ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) heaolupoliitika ajalooline taust Inglismaa esimene vaesteseadus 1553 Eristati abivajajate gruppe: - vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged) - hooldekodud -vigastatud (invaliidid) - parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) - Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1. kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda 2. ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad.
poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2 Majanduse areng: pidurdamatu kapitalismi kuldne ajajärk, Sotsiaalpoliitika: Vaesteseadus annab initsiatiivi uuendustele sotsiaalpoliitkas ( pensionid, töötus, tervishoid). Riiklikud kulutused sotsiaalkindlustusele jõudsin 5% SKP-st. Valitsuse roll: rahvusliku heaolu eestvedamise algus, erainstitutsioonide allakäik (perekond kui institutsioon muutus, vähem liikmeid, enam ei elanud mitu põlvkonda koos) ja lokaliseerumine 1940-1950 Poliitilised arengud: Üldine poliitiline üksmeel oli kasvatada riikliku kulutust
olnud utilitarismi18 filosoofi Jeremy Benthami (1748-1832) sekretär. Kõnesolev seltskond uskus, et sotsiaalpoliitikat peavad ajama spetsialistid. Kavas oli ümber teha senised vaesteseadused, mis näisid toetavat laiskust, sest toetust jagati võrdselt ning väljaspool ,,parandavaid" institutsioone. Kavas oli hakata vaeseid suunama töömajadesse, kusjuures viimased pidanuksid olema piisavalt ebameeldivad, et inimesed neist hoiduda oleksid tahtnud (ning seega ise tööle läinud). Uus vaesteseadus (1834) paraku ei toonud kaasa soovitud tulemust töömajad olid ikka rahvast tulvil. Nüüd saadi aru, et inimeste probleem, miks nad vaesusse langevad, on nende halb tervis. Sündisid vaestele haigetele suunatud meetmed. 1838 ja 1842 ilmusid uurimused, mis näitasid, et vaestekvartaleis oli keskmine eluiga 16 aastat, rikastel inimestel aga 42. Jõuti seega sanitaarse kontseptsioonini tähtis on preventsioon. Oldi kinni veel miasmide teoorias
annaabi.ee 
