Raamatu peategelane Jaan oli aus mees, kes elas koos ema ja õdede-vendadega ühes lagunenud saunas. Enim ta häbenes oma vaesust. Seda näitab ka see, et ühel päeval, kui ta haigena kirikusse läks ning sealt juba tagasiteel oli, pakkus Anni, hea naine, kellega nad juba ammused sõbrad olid, talle saia. Kuid mees oli esialgu põikpäine, ega tahtnud sugugi seda vastu võtta. Lõpuks ta siiski tegi seda, kuna pere oli kodus näljas ja vajas igat raasukestki süüa. Jõukamad inimesed tammuvad vaestemate peal, nagu need poleks midagi väärt. Aeg, kus orjad täitsid mõisnike soove on küll möödas, kuid vahel tundub, et see hakkab tagasi tulema. Samal päeval koduteel olles, kohtus Jaan oma tuttava Mihkliga. Nendest tuhisesid pidevalt mööda reed, mille eest pidi kraavi sügavasse lumme hüppama. Rikkurid, kes nendes olid, virutasid korra isegi piitsaga, ning ajasid pea-aegu alla ühe pimeda kerjuse. Ka ausus maksab midagi. Kuid paneb mõtlema, kas ka juhul, kui pere sellepealt kannatama
väljaminekud riigikassast, siis peaks olema ka rahval õigus selle üle hääletada. ESMiga kaldutakse ka oluliselt kõrvale demokraatia arendamise protsessist. Eelkõige just sellepärast, et ESMi leping ei näe ette sellest väljumise võimalust. On küll võimalik väljuda eurotsoonist ja Euroopa Liidust, kuid kohustus maksta ESMile on igavene. Arvestades, et liiduriigid nagu Kreeka ja Itaalia on suurtes võlgades, mida ESMil ei ole võimalik laenuna katta, on nii Eesti kui ka teiste vaestemate eurotsooni riikide tulevik kergelt öeldes muret tekitav.
pole töö lepingut Antsuga ja ükdiselt, et ta peab Antsu tema sõbraks, orjab tema maad ja suhtub rahulikult tõusvasse renti. Naamber nägi asja niimodi, et kõikjale on Ants oma ahned käed ulatanud ja nüüd iolevat ta nii rikkas, et tema sõna lihtsalt kuulati ilma, et ta peaks rahvusliku tunnet üles kutsuma kui tegi midagi mis oleks muidu pälvind negatiivset suhtumist rahva poolt, ka makse ta enam ei paksnud vaid veerats need vaestemate peale. Naaber imestas, et Jürka on nii õnnelik inimene, et võib põrguski elada, mille peale too vastas, et elabki. Naaber mõistis, et Jürkaga ei maksa rääkita kuna see kas loll või polnud ültse inimene. Siis lendas platsi Ants kellega räägiti kahel teemale, esiteks sellest kuidas asjade korraldustes ja renids ta pidevalt peab kaklema naabriga ja ta vaeva näeb, et seletada, et rahvas läheb jõukamaks ja maailm on tõusuteel kui naabrimees vaidles hoopis vastu
04 Jaunas Strava. Aluspanija J. Veiderbaum, TÜ õppinud. Riia lätlaste selts. 1860a hakatai välja andma Diena lapa, Uus ajaleht, uue voolu peamine häälekandja. Moodustasid ennekõike nooremad haritlased. Radikaalsemalt meelestatud. Nende orientatsioon suunatud Lääne-Eu. Poliitilises eesmärgiks. Demokr, kodanikuõigused, parlament, põhiseadus. Tegemist ei olnud ainult poliitilise suunitlusega. Tuleb vabaneda varakapitalistlikust stiihiast, tuleb luua korrastatud kapitalistlik ühiskond, vaestemate kihtide teadlik järelaitamine. Oluline kultuuriline mõõde, lääne-eu kultuuri sissetoomine. Eriti olulisesk 1895a, saab ue toimetaja Janis Pliekšans, tuntuim lätlane lätlaste hulgas. Peterburi ülikoolis, õigusteaduskonna lõpetanu, tuntuks sai kirjaniku, luuletaja, kultuuri vahendajana. Alustas eu tähtteoste tõlkimist. Valik kindlasuunalisem. Tõlkis esmakordselt Goethe Fausti. Tõlkis ka esimest korda esimese eestikeelse tõlgitud proosateose, Juhan Liivi „Vari“
annaabi.ee 
