Liikide rohkus Tänu erinevale kliimale ja maa reljefile, on erinevates piirkondades erinev taimestik. Vahemere maadel kasvab üle 10000 erineva taimeliigi, umbes 5 korda rohkem kui Kesk- Euroopas. Vahemere maadel on väga palju taimi mis kasvavad ainult seal, ligikaudu 38%. Maasikapuu Taimede omadused Vahemeremaade taimed on väga vastupidavad. Enamus Vahemeremaade taimeid taluvad hästi põuda. Mõned taimes suudavad kasvada isegi erodeeritud ja toitaine vaesetel maadel. Üks selliseid taimi on viinamari, mis kasvab sealsetes tingimustes väga hästi. Kõige levinumad taimed Kõige rohkem kasvab seal igihaljaid taimesi, näiteks nagu salvei, rosmariin, oleander(eeterlikke õlisi sisaldavad taimed). Lisaks kasvab palju erinevaid viljapuid, nendest levinuim on oliivipuu, nähtavasti sel põhjusel et inimesed kasvatavad enda kasuks. Rosmariin Majandus Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja
Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d. Numbritest üle kümne kirjutatakse sõnadega ja järelliite kasutamine on vale, näites 20-nt. Küsisõnu kasutades sidesõnadena tuleb olla tähelepanelik nende konteksti sobivuses. Ilmaütleva käände järgi ei kasutata koma. Stiil on suhteliselt nõrk. Palju on valet sõnastust ja sõnajärjekorda. Tavaliselt tuleb alus ja
org/wiki/Demographics_of_France Prantsusmaa on 21 kohal maailmas (u 6 563 692 inimest-2010 aasta seisuga) Rahvaarv hetkel kasvab umbes 0,4% võrra kuid rahvaarvu kasv aina väheneb. Ennustuste kohaselt aga jääb see püsima kuskil 0,3 % peal. Rahvaarv on langenud Prantsusmaal sõdade ajal kuid pärast sõja perioodi kohe hakanud kiiresti kasvama. Rahvaarv kasvab kuna Prantsumaal on üsna suur sündimus võrreledes mujal maailmaga ja sündinute arv ei oel suur mitte immigrantidel või vaesetel vaid just nimelt jõukamates peredes on rohkem lapsi. Riik annab ka lastetoetusi, mis kindlasti aitavad sellele kaasa 2.Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis ja lisa juurde ka kaart. a) keskmine rahvastiku tihedus-100,08 inimest/km² b) rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikide ja Eestiga- · Naaberriikidega-Saksamaa, madalmaad, Suurbritannia ja Itaalia on kindlasti tihedamalt asustatud, kui prantsusmaa enamus alasid, väljaarvatud siis Pariis, kus on
sõnakuulamist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõistlust. 14. a tuli läbida karm prooviaasta, seejärel sai ta õiguse relva kanda ja osaleda krüpteiadel. 15-20 a. eikohal sõjalised hajutused ja koorilaul. 30. a täieõiguslik kodanik,sai maalapi ning pidi abielluma. Ühiskonna struktuur Enamiku koostasid talupojad,rikkamad tulid majapidamisega iseseisvalt toime,nad muretsesid endale raskerelvastuse,kuulusid sõjaväkke ning olid kindlad kodanikud. Vaesetel talupoegadel niihästi ei läinud, nad pidid võtma halbadel aastatel laenu võtma ja kui nad seda tagasi maksta ei suutnud, siis loovutasid maatüki ja jäid rentnikuks. Linnade,kaubanude ja käsitöö edenemisega kasvas ka linnaelanikkond, kes olid vähemuses ja polnud põluharimisega otseselt seotud. Suremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, kes pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu
3. ÜRO eesmärgid ÜRO põhilisteks eesmärkideks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine, rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ning võitlemine haigustega. ÜRO on võtnud eesmärgiks vähendada vahet maailma rikasel ja vaesetel riikidel. Nende eesmärkide täitmise nimel võeti aastal 1948 vastu inimõiguste deklaratsioon (Universal Declaration of Human Rights). 3.1 Tegutsemispõhimõtted · kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed; · liikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi; · liikmesriigid lahendavad rahvusvahelised vaidlusküsimused rahumeelsete vahenditega; · liikmesriigid hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest teiste riikide
annaabi.ee 
