Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma. Teel koju kohtub Jaan teisegi vaesega, kes temalt laenu küsib, kuid Jaanil pole omalgi raha. Koju jõudes saab Jaan teada, et Mikk ja Mann olla varastamisega vahele jäänud, kui andestab neile, kuna teab, et nad tegid seda näljast ja meeleheitest. Olukord peres oli nii kehv, et nad pidid oma lehma odava hinna eest maha müüma, et mitte nälga surra. Ühel ööl tulid Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku Jaani juurde pakkumisega, et tema juurde varastatud kraami peita ning Jaan pidavat selle eest tasu saama
Üldiselt ilusas põhjenduses haldusreformile võib aga leida ka vastuväiteid. Alustada võiks kindlasti sellest, et igal väiksel vallal on oma ajalooline väärtus, mida tajuvad selle elanikud. Väikeste valdade elanikele võib teiste valdadega ühinemine tunduda sama ülekohtune kui Nõukogude Liidu okupatsioonipoliitika. Kui üldiselt peaks suurem vald saama kulude-tuludega paremini toime, siis valdade liitmisel kaotab rikas väike vald, mis liidetakse vaesega, võidab aga viimane. Sotsiaalteenuste kvaliteet võib halveneda suurvaldade äärealadel, mille vajadusetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Suurvaldade puhul koondub elu tihti ühte keskusesse ja nii jäävad väljaspool keskust elavad inimesed endiselt loomulikuna tundunud teenustest ilma. Näiteks kui suuremaks omavalitsuseks liidetavates valdades oli enne kokku kaks muusikakooli, siis nüüd otsustatakse, et väiksema muusikakooli ülevalpidamine
Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks
Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander
tõeline tarkus jõuda seadustesse. Õiglus. Nii demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, kui oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Võrdsustav õiglus käsitleb loomu või staatuse poolest ebavõrdseid seaduse ees võrdsetena. Kui rikas teeb vaesele kahju, tuleb see rikka poolt kompenseerida nii, et mõlemate kannatus oleks lõppkokkuvõttes võrdne. Jaotav õiglus oli ajaliselt varasem kui võrdsustav, viimane eeldab arenenud ühiskonda.
loomult parim." Demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, rakendatakse võrdsustavat õiglust, oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Oligarhias domineerib jaotav õiglus, demokraatias aga võrdsustav õiglus. Võrdsustav õiglus käsitleb loomu või staatuse poolest ebavõrdseid seaduse ees võrdsetena. Kui rikas teeb vaesele kahju, tuleb see rikka poolt kompenseerida nii, et mõlemate kannatus oleks lõppkokkuvõttes võrdne
annaabi.ee 
