Kui inimõigused ütlevad ühte, kuid humanitaarõigus teist, siis tuleb lähtuda viimasest. Näiteks ei tohiks inimõiguste järgi võtta kelleltki elu, kuid samas ütleb humanitaarõigus, et relvakonfliktis tohib võitleja vastase surmata. Mitmes punktis aga nõuavad mõlemad õigusharud samu asju, näiteks on piinamine keelatud nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigid peavad tegema kõik võimaliku, et alla 15-aastased lapsed ei osaleks vahetus vaenutegevuses. Paljud riigid, sh Eesti on tõstnud eraldi lepinguga vanusepiiri 18. eluaastale. Lapssõdureid värbavad tihti vastupanuliikumised, kes võitlevad riigi keskvalitsuse vastu. Lapsi on kerge mõjutada ja kujundada neist tapamasinad, kes täidavad vastuvaidlematult käske. 4.16 Rahvusvaheline kriminaalõigus + kohtud Genotsiidikuritegu peetakse kõige tõsisemaks rahvusvaheliseks kuriteoks. See on olukord,
programmi Exit ning otsib praegu selle läbiviimiseks organisatsiooni, millel oleks kriisikoldest naasnute jaoks piisav autoriteet. Politsei ülesandeks jääb välja selgitada võitlejad, kes on toime pannud kuritegusid ja kes selle eest vastutama tuleb panna. Samas ei soovi Soome automaatselt kõiki naasejaid tembeldada terroristideks. Soome siseministri Päivi Räsäneni sõnul on selgitamisel, kas riiki saabumise keeldu võib laiendada isikutele, kes on Soomest lahkunud osalemaks vaenutegevuses. Räsäneni sõnul kujutavad sõjategevuses osalenud ja sealt naasvad isikud endast tõsist julgeolekuriski ning seeläbi võib tõusta terroristlike tegude oht Soomes. Maailm on väsinud sõdimast. Ameerika Ühendriigid on lootnud, et ehk vaibub kodusõda iseenesest ja nad ei pea sõjaliselt sekkuma. Iraagist ja Afganistanist saadud kogemused ei toeta välist sekkumist, sest sõjalise interventsiooni hind on kõrge. Rahvusvaheline sekkumine
§ tuleb valida sobivad sõjapidamise viisid ja vahendid Isikute staatus relvakonfliktis -‐ staatus määrab kindlaks isiku õigused ja kohustused ning kaitse vastase kätte langemisel -‐ isikud jagunevad põhikategooriasse: § kombatandid: • võivad osaleda vaenutegevuses • neid tohib rünnata § tsiviilisikud: • ei või osaleda vaenutegevuses • neid ei tohi rünnata -‐ meditsiini-‐ ja usupersonal on “mittevõitlejad” Vastase kätte lanegenud isikud -‐ vastase kätte langenud isikutel on õigus kaitsele
sihtmärkide vastu ❏ Proportsionaalsus: - põhjustatud kahjud ei tohi olla ebamäärased võrreldes eeldatava otsese ja konkreetse sõjalise eelisega - tuleb valida sobivad sõjapidamise viisid ja vahendid ISIKUTE STAATUS RELVAKONFLIKTIS: ❏ Staatus määrab kindlaks isiku õigused ja kohustused ning kaitse vastase kätte langemisel ❏ Isikud jagunevad kahte põhikategooriasse: - kombatandid: 1. võivad osaleda vaenutegevuses (nendel on õigus jõudu kasutamiseks, st riik annab loa oma kombatandile relvastatud jõu kasutamiseks vastaste vastu, pole käsitletav tapmisena karistusõiguslikus tähenduses) 2. need tohib rünnata - tsiviilisikud: 1. ei või osaleda vaenutegevuses (nendel pole õigust jõudu kasutamiseks, kui tavainimene tapab teise riigi kombatandi, siis see on
annaabi.ee 
