Regionaalset sõda sõnastakse kui teatud regiooni riigi või riikide sõjavägede konflikti, kus kuulutatakse vaenuriikides välja sõjaolukord. Konflikti võivad olla kaasatud ka sõjaliste liitude abiväed. Regionaalne sõda hõlmab endas maa-, õhu- ja meresõda, lokaalse sõja puhul võivad mõned komponendid puududa. Tuumarelvade olemasolul võib konflikt vaenupoolte vahel eskaleeruda tuuma sõjaks. Suuremõõtmelise sõja all peetakse silmas olukorda, kus vaenupoolteks on suured sõjalised liidud või maailma võimsaimad riigid. Vaenupooled kuulutavad välja üldmobilisatsiooni ning relvastatud konfliktidest ei jääks ükski maailma regioon puutumata. Suuremõõtmelist sõda võib defineerida maailmasõjana.4 3 http://merln.ndu.edu/whitepapers/Russia2010_English.pdf (11.02.13) 4 http://eng.mil.ru/en/mission/tasks.htm (11.02.13) 2 Vene föderatsiooni relvajõudude kõrgeim juht on president Vladimir Putin. Temale alluvad
Itaalia riigitegelase ja diplomaadiga 29. aprillil 1925. aastal Vabadusristi 3. liigi 1.järgu. 1930-1935 Kümnendi alguses valitsenud ülemaailmne majanduskriis andis Mussolinile manööverdamisruumi. Ta soodustas Euroopas rivaalitsevate blokkide teket ja õhutas nendevahelist rivaalitsemist. Ise ei hoitud kummalegi poole, vaid nende käes oli lepitaja roll, tänu millele igast olukorrast kasu lõigati. Kõige suuremateks vaenupoolteks olid Inglismaa koos Prantsusmaaga ja Saksamaa, kes soovis Versailles' lepingut olematuks muuta. Mussolini lootis, et lõpuks muutuvad Inglismaa ja Prantsusmaa Itaalia abist nii sõltuvaks, et loovutavad Itaaliale vastutasuks territooriume nii Vahemeremaades kui ka Aafrikas. Mussolini arvas, et kui Inglismaa ja Prantsusmaa Itaalia abi ei vaja, võib ta minna Saksamaa poolele. Samal ajal toimusid aga Saksamaa sisepoliitikas suured muutused seoses Hitleri
Esimeses Maailmasõjas, Eestist Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Saksa okupatsioonist 1917-1918 ja Vabadussõjast. Kõik need teemad aitavad paremini mõista Eesti esimese iseseisvumise nüansse. 4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas Sõja algus Aastail 1914- 1918 toimunud maailmasõja põhjustasid tollaste suurriikide vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas ja maailmas. Vaenupoolteks olid ühelt poolt keskriikideks kutsutud Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teiselt poolt Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia, Rumeenia, Ameerika Ühendriigid ja pea kogu ülejäänud maailm. Sõda tõi inimkonnale kaasa tohutuid kannatusi ja majanduslaose, ainuüksi hukkunuid oli kakskümmend miljonit. Sõjakoledused ja nälg sünnitasid revolutsioonid, mille tulemusena lagunesid neli impeeriumit - Venemaa, Saksamaa,
V võimuletulekut). Konflikt protestantidega aga peamiselt keisririigisisestes ususõdades. Lisaks sattus Karl V paratamtult konflikti pealetungiva Osmanite (Türgi) impeeriumiga, mis vastustas ühtse kristliku Euroopa impeeriumi teket; lisaks pretendeerisid Habsburgid ja Osmanid samadele aldele idas (Balkan ja Doonau alad). 2. Itaalia sõjad 1494 - 1559 Itaalia sõjad on olulisim sündmus XVI sajandi I poole rahvusvahelistes suhetes. Peamisteks vaenupoolteks olid Pranstumaa ja Habsburgid (esimesel etapil Hispaania 24 Aragoni dünastia, kellele Napoli kuningriik kuulus, hiljem päris selle Karl V/Carlos I Habsburg), kuid sõtta kisti erinevatel perioodidel ka palju teisi riike ning sõjategevus toimus ka väljaspool Itaaliat. Sõda jagunes mitmeks perioodiks. Sõja algatajaks oli
annaabi.ee 
