võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi , sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitleril oli rahvaga sama soov tõsta riigi sõjalist võimsust. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati
partei edu ning Mussoliini alustas fasistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas üheparteisüsteemi. Mussoliinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine sellega kaasnenud vägivallapolitiika muutis oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis. Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti
partei edu ning Mussoliini alustas fašistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas üheparteisüsteemi. Mussoliinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine sellega kaasnenud vägivallapolitiika muutis oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis. Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti
Kuna ta valis industrialiseerimise, loobus ta NEP-i poliitikast. 1920. aastate teises pooles hakkas põllumajanduses massiline kollektiviseerimine e.kolhoseerimine. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Saksamaal peale I maailmasõda, ei tahetud omaks võtta kommunismi, mida sakslased ajakirjanduses punaseks katkuks nimetasid. Saksamaa Kommunistliku Töölispartei põhivaenlaseks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakurühmad, keda hakati riietuse pärast kutsuma pruuniks katkuks. Nad üritasid hirmutada rahva vaenlasi e
Kohtualuse võlad dbita re Vastaste tunnistused testimnia adversri/contrri Sõdade põhjused causae bellrum Juristi arvamus sententia/opni iriscnsult Peremeeste hooletus culpa dominrum Kohtualuste õigusrikkumised dlicta rerum Mehe raha pecunia vir Tehingute arv numerus negti Eestkostja autoriteet auctrits ttris Riikide piir fnis cvittum Venna testament testmentum frtris Kodanike tavad mors cvium Preetori edikt dictum praetris Pärija hagi cti hrdis Vaenalste linn urbs hosts Tütre kaasavara ds filiae Tunnistajate nimed nmina testium Imperaatorite korraldused constittins/decrta/praecepta impertrum Hageja tunnistus testimnium ctris Juristide lepingud contracti/pacta iriscnsultrum
Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita. Taoline suur müür pidi pakkuma nii kaitset vaenalste eest kui ka rõhutama valitseja vägevust ning mõjukust. Valitsejal oli koos oma õukondlastega 12 küllalti luksuslik elu kalliskivide, kulla ja vasega kaunistatud palees söödi Pärsiast või Hiinast pärit taldrikutelt ning kanti rõivaid, mis olid valmistatud India erksavärvilistest puuvillkangastest. Riigi jõukus rajanes maavaradel kuld, vask, tina. Teadmatutel põhjustel hülgasid elanikud linna 1450