kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. (Mere 2007) 2.2. Pärilikkus On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel juhul võib tegemist olla päriliku rasvhapete ainevahetuse häirega. Miskipärast on düsleksiat poistel neli korda rohkem kui tüdrukutel, sagedamini esineb seda ka vasakukäeliste hulgas. (Mere 2007) Kuid väidetavalt on soome teadlastel on õnnestunud teha kindlaks geen, mis põhjustab düsleksiat. Düsleksia e vaeglugemine on probleemiks 3-15 % inimestel. Düsleksiat iseloomustab suutmatus tunda ära ning mõista kirjutatud sõnu. Senised 5 katsed tuua selgust düsleksia tekkepõhjustesse ei ole olnud edukad. Tuginedes värskele uurimusele arvavad Helsingi Ülikooli teadlased, et tegemist võib olla geneetilise veaga. Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade näitel uurima düsleksia geneetilist tausta
hirm teha oma elu keerulisemaks. Emad ja isad tunnevad hoopis muret, milliseks kasulaps kasvab ning kuidas mõjutavad teda tema bioloogiliste vanemate iseloomujooned. Eriti teevad tulevastele kasuvanematele muret lapse vaimsed võimed. Rasked arenguhäired diagnoositakse juba varakult. Milliseid puudusi ei saa aga väikelaste puhul kindlaks teha? Armastuse IQ Geneetilise päritoluga on näiteks õpihäired, kõnearengu peetus, düsleksia ehk vaeglugemine ja düsgraafia ehk vaegkirjutamine. Kuid selliste häiretega laps võib sündida ka tervetel vanematel. Lapse suutlikkust armastada inimesi, keda ta peab oma vanemateks, need häired ei sega. Pealegi aitavad spetsiaalsed korrigeerivad-arendavad metoodikad lapse arengut tunduvalt parandada. Kasulapsel võib olla andeid, mis ilmnevad vaid soojas pereõhustikus. Uuringud on näidanud, et päritav pole mitte IQ tase, vaid vahemik, milles see võib muutuda. Selle
seletavaid teooriaid vaid ühele valdkonnale ja puudulikuks jääb erinevate riskitegurite kompleksne analüüs. Tükk aega kaheldi kas arengukäigus tekkiv düsleksia on ikka päris. Isegi lähiajal sai Channel 4 näha dokumentaali "Düsleksia müüt" (The Dyslexia Myth, 2005) (Hoyles & Hoyles, 2007). MIS ON DÜSLEKSIA? Mõiste on tuletatud vanakreeka keelest - eesliide dys tähistab häiret, lexis tähendab sõna või kõnet. Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemisvilumuste häire. RHK-10 kirjeldab, et sellele seisundile on iseloomulik eriline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsuse, nägemisteravuse puudulikkuse või ebaadekvaatse õpetamisega. Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus võivad olla puudulikud. (Pruulman, 2010).
See kõik on tingitud ajurakkude ebatavalisest migratsioonist. (Oolberg 2013: 2) 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue Mõiste düsleksia tuleneb kreeka keelest- eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet.Umbes 10 protsendil maailma rahvastikust on mõni düsleksiaga seotud häire. Düsleksiat ei peaks võtma kui puuet, seda põdevad inimesed võivad olla erakordselt loovad ning tulla suurepärastele ideedele. (Characteristics of Dyslexia) Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifline lugemisvilumuste häire. Sellele seisundile on iseloomulik eriline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsuse, nägemusteravuse puudulikkuse või ebaadvekaatse õpetamisega. Düsleksia varasteks tundemärkideks võivad olla hiline kõne areng, ebaselge hääldus, suutmatus riimida, sõnade segiajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja
annaabi.ee 
