lähedasemad. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud" inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Luuditsa külas on loodud esimene omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. On ehk tegu esimese vadjalaste rahvusliku ärkamisega? Loodame, et pole veel lootusetult hilja. Õpetus Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · , Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · , Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · , Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. Kirjandus
aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Vadja keeles kasutatakse ladina tähestikku. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. 1997. aastal asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi ka vadja lipp (joonis 3), vapp (joonis 4) ja hümn. Aprillis 2005 registreeriti ka Vadja Kultuuri
lõplikult kadunud tänini. Tänapäev Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud" inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Luuditsa külas on loodud esimene omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. On ehk tegu esimese vadjalaste rahvusliku ärkamisega? Loodame, et pole veel lootusetult hilja. 7 Lisad Vadjalaste sümboolika Vadja lipp Vadja vapp Vadja riietus 8 Kaart 9
suursovinistlik rahvuspoliitika. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud" inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Luuditsa külas on loodud esimene omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. On ehk tegu esimese vadjalaste rahvusliku ärkamisega? Keele ja kultuuri taastamisest On soetatud ka kirjavara. 2004. aastal ilmus Muslimovi ja Kuznetsova koostatud 40-leheküljeline raamat "Vaa kaazgõt" (Vadja muinasjutud, enamikus Paul Ariste kogutud). Lisaks Muslimovi käsikirjalisele õpikule koostas Vitali Tsernjavski 2007. aastal raamatu "Vaa tseeli (Izeõpõttaja)", mida saab internetist.
annaabi.ee 
